Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Ranitsatoetused erinevad omavalitsusiti mitmeid kordi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nn ranitsatoetused on mõeldud esimesse klassi astujatele.
Nn ranitsatoetused on mõeldud esimesse klassi astujatele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui vaadata omavalitsusi, kus on kehtestatud esmakordselt kooli minevale lapsele mõeldud nn aabitsa- või ranitsatoetus, erinevad toetussummad mitmeid kordi. Paljudes omavalitsustes ei ole sissetulekust sõltumatut koolitoetust aga üldse kehtestatud (nt Tartu, Pärnu, Narva).

«Ma arvan, et mitmelapselistele peredele, kellel ei ole piisavat sissetulekut, oleks seda toetust kindlasti vaja,» leiab Tartu elanik Triin Roostfeldt-Allas, kes 1. septembril saadab oma tütre Miina Härma gümnaasiumi esimesse klassi.

Roostfeldt-Allas on arvestanud, et lapse kooliminekuga seotud kulusid koguneb vähemalt 100-150 euro väärtuses. «Normaalne koolikott, mis oleks tugevdatud põhjaga ja kestaks rohkem kui kaks kuud, läheb maksma 40-50 eurot. Riietele ja spordijalatsitele kulub samuti umbes 50 eurot. Lisaks kulub kirjatarvete poes umbes 20-30 eurot.»

Sellised kulutused kataks täielikult mitmestki kohalikust omavalitsusest saadav koolitoetus.

Kõige kopsakamat toetust esimesse klassi minejatele – 320 eurot – maksab Eesti suurim kohalik omavalitsus Tallinn. Toetuse saamise tingimuseks on muu hulgas seatud see, et vähemalt üks vanematest peab olema elanud Tallinnas minimaalselt aasta enne lapse kooliminekut.

Võrreldes teiste linnadega pakub arvestatavat toetust ka Põlva linn, kus lapse kooliminekutoetuse suuruseks on 128 eurot.

Teistes vaadeldud linnades olid toetused juba väiksemad: Jõgeval 95,87, Tõrvas 77, Viljandis 65, Paides 64, Valgas 63,91 ja Kärdlas 32 eurot.

Lahked Harju vallad

Valdadest paistavad suuremate aabitsatoetustega silma mitmed Harjumaa vallad. Näiteks Saue vallas on toetuse suuruseks 159,8, Jõelähtmel, Keilas ja Kernus 128, Harku vallas aga 64 eurot.

Olenevalt võimalustest on valdade koolitoetused üldiselt väga erinevad, kõikudes nullist (nt Kullamaa vald Läänemaal ja Tamsalu vald Lääne-Virumaal) kuni paarisaja euroni. Näiteks Rapla vald maksab toetust 130, Käina vald Hiiumaal 128, Imavere vald Järvamaal ning Lümanda vald Saaremaal 63,91, Rõuge vald Võrumaal 35 ja Taebla vald Läänemaal 32 eurot. Postimees.ee vaadeldud valdadest pakub lapsevanematele kõige suuremat tuge Ida-Virumaal asuv Mäetaguse vald, kus ranitsatoetuse suurus on 192 eurot.

Alati ei pea toetust rahas välja maksma – näiteks Rakvere linn on läinud teist teed. Seal väljastab linnavalitsus koolimineva lapse nimele tõendi, millele on märgitud ettevõtted, kellelt koolitarbeid ostes tasub Rakvere linn kuni 64 euro suuruse arve.

Ühekordse koolitoetuse saamiseks tuleb taotlejal oma koduvalda või -linna esitada avaldus.

Tagasi üles