Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Suurele osale õpetajatest jääb nende esindusliidu tegevus segaseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merje Pors
Copy
Artikli foto
Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) tegevus on paljude õpetajate jaoks jäänud tihti arusaamatuks. Mõistmisele ei ole kaasa aidanud ka EÕLi suhted teise esindusorganisatsiooniga – Eesti Haridustöötajate Liiduga (EHL), kirjutab tänane Õpetajate Leht.

EÕLi koduleht, mis umbes aasta tagasi läbis uuenduskuuri, suunab külastajad vahel ikka veel vanale kodulehele, kus viimased uudised räägivad möödunud kümnendi keskpaigast. Uuele kodulehele üles riputatud teadete kuupäevad algavad eelmise aasta augustist. Vahele jääb umbes viieaastane paus. Organisatsiooni tegutsemise suhtelist tähelepandamatust iseloomustab ka tõsiasi, et juunis vahetus ilma kärata EÕLi juhatuse esimees. Pikka aega organisatsiooni eesotsas olnud Lehte Jõemaa vahetas välja Margit Timakov.

Kas erialaliit või aineliitude ühendus?

Õpetajate liit on eripärases olukorras – soovitakse olla kutseorganisatsioon, mis ühendab kõiki õpetajaid, hoolimata nende ainest või kooliastmest, kuid praegu koosneb EÕL enamasti aineliitudest. Samas ei kuulu EÕLi sugugi kõik aineliidud.

Oma liikmeteks loeb EÕL kõik allorganisatsioonide liikmed ning liikmete arvuks nimetab endine esimees Lehte Jõemaa ca 2000. Üksikisikute roll on tema sõnul olnud EÕLis senini väga tagasihoidlik. Kuigi EÕLi põhikiri lubab ka neil organisatsiooni kuuluda, moodustavad valdava osa nominaalsest liikmeskonnast siiski allorganisatsioonidesse kuulujad. Seda plaanitakse Jõemaa sõnul lähiajal muuta.

Kavas on EÕLi uuendada. Uus esimees Margit Timakov sõnas, et lähiajal tuleb istuda maha ja vaadata, kuhu on jõutud, mida tehtud ning mida saab teha ja peab tegema, et iga õpetajani jõuda. «Õpetajate liidu juhatusel on oma liikmetega väga palju tööd teha – kirjeldada esmaseid vajadusi ning võimalusi. Õpetajate liit saab olla täpselt nii aktiivne, kui on iga õpetaja.»

Kuuluda või mitte kuuluda?

Paljud aineliidud EÕLi alla ei kuulu ega näe sinna kuulumisest kasu. Eesti füüsika seltsi õpetajate osakonna esinaine Riina Murulaid selgitas, et nad on EÕLiga liitumist arutanud, kuid liikmemaks oleks ületanud koduseltsile makstava.

Rääkides EÕLi mõjust, heidab ta ette, et ainekavade ja uue haridusreformi käivitamisel polnud EÕLil erilist kaalu ning liitu ei kuulu peale endise esinaise ühtegi õpetajaskonna arvamusliidrit.

«Siiski ei taha väga kriitiline olla, sest pole ise EÕLis kaasa löönud. Alati on lihtsam oodata, et keegi teine teeb. Reaõpetajal aga ei jää praeguse palga ja tööhulga juures üle tahtmist ega aega sotsiaalses sfääris kaasa lüüa. On palju probleeme, millega me ei tegele, nii et üks esindusorganisatsioon peab olema.»

EÕLi kuuluva keemiaõpetajate liidu esimees Aarne Tõldsepp kiitis EÕLi – too on näinud palju vaeva õpetajatele üldise tunnustuse saavutamisega. Samas arvas ta, et uue põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse ja õppekavade üle toimunud arutelul jäi EÕLi osa loodetust väiksemaks. Ka on tema hinnangul EÕLis probleeme, mis seonduvad õpetajaskonna vananemisega – olgu selleks konverentsidel kasutatav keel (inglise või vene) või tõdemus, et õpetajate kongressidel on vaid vähesed värskelt ülikooli lõpetanud julgenud kõnepulti astuda.

«Sellest ei maksa teha järeldust, et EÕL ei täida oma funktsioone või pole vajalik. Kui Eestis on tuhandeid MTÜsid, siis EÕL on kahtlemata nii oma liikmeskonna kui ka missiooni poolest üks kesksemaid,» täpsustas Tõldsepp.

Kaks esindusorganisatsiooni, mõlemal sama eesmärk

Eesti väiksuse juures tekitab mitme õpetajate esindusorganisatsiooni EHLi ja EÕLi – olemasolu segadust. Selgust ei aita luua ka nimetatud organisatsioonide kattuvad eesmärgid ning (endise) juhtkonna jäine läbisaamine.

Veel 2003.–2004. aastal oli õhus EÕLi ja EHLi ühinemisplaan, aga sellest ei tulnud midagi välja.

Asjaosalistega suheldes on näha, et okas on mõlemal poolel hinges. EHLi esimees Sven Rondik meenutab, et 2004. aastal tegi ühinemisettepaneku Lehte Jõemaa. «Meie juhatus ja volikogu arutasid seda ning tegid õpetajate liidule ettepaneku esitada ühinemise otsustamiseks EHLile põhikiri, andmed liikmeskonna kohta ja tegevuskava. Kuna peale põhikirja EÕLil muid andmeid esitada ei olnud, jäi küsimus päevakorrast välja,» selgitas Rondik.

Värskelt EÕLi esimehe ameti maha pannud Jõemaa valgustas olukorda teisest küljest. «Enne 2003. aasta kongressi olime seadnud eesmärgiks liitumise ja tegime tõsist tööd. Liitumine ei õnnestunud – Rondik oli küll nõus, kuid tahtis EÕLi pigem üle võtta. Samas on meie organisatsioonil omad väärtused. Kõige hinnalisemaks peame seda, et 2017. aastal saame saja-aastaseks, meil on vanust rohkem kui Eesti riigil.»

Teineteisele heidetakse ette, et teise poole esindatus õpetajatega seotud aruteludel pole olnud piisav. «Ükskõik kus õpetajate arutelu toimub, Eesti haridustöötajate liidu esindajat seal kohal pole. Hiljutisel õpetajakutse omistamise arutelul oli kohal nende jurist, õpetajate esindajat aga mitte,» rääkis Lehte Jõemaa.

Kas huvi- või ajapuudus?

EHLi juhatuse esimehe Sven Rondiku arvates kirjeldab EÕLi seisundit nende 2010. aasta oktoobris välja kuulutatud maakonnatuur, kus sooviti propageerida EÕLi ning arutada õpetajatööga seonduvat. «Kaheksas maakonnas/linnas ei tulnud kavandatud kohtumisele ühtegi õpetajat või tuli neid 1–3,» väidab Rondik.

Lehte Jõemaa näeb maakondade tuuri läbikukkumise taga hoopis õpetajate ülekoormatust. «See oli väga üllatav. EÕL tuli kohale, kuid keda ei tulnud, olid õpetajad. Ma ei saa aru – me tuleme koju kätte, kuid õpetajal puudub huvi. Kui tal vabad hetked tekivad, kasutab ta neid puhkamiseks. Eks millalgi peab lõõgastama ka.»

EÕLi uus esimees Margit Timakov usub, et organisatsioonidevahelistel headel suhetel ei peaks olema mingeid takistusi. «Olen EHLi esindajatega sõbralikes suhetes. Kui mõlemad organisatsioonid seisavad õpetaja eest, ei saagi nad üksteisele vastanduda. See, kas nende tööülesanded on kokku lepitud ning kas mõlemad seda tunnistavad ja tunnustavad, on teine küsimus.»

Nüüd, kui EÕLil on uus esimees ning plaanis hakata organisatsiooni uuendama, on lootust, et vanad vastu­olud heidetakse kõrvale ja hakatakse tegema koostööd. Nagu sõnas ka Margit Timakov, seisavad mõlemad ju sama asja eest.

Tagasi üles