Riikliku koolitoetuse ootamatu kadumine sundis mitmeid vanemaid sotsiaalhoolekande osakonnast abi küsima, tunnistab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist Reet Rääk.
Ametnik: toetuse kadumine sundis abivajajaid sotsiaalosakonda tulema
«Riikliku koolitoetusega olid pered harjunud ja arvestanud, selle kadumine valmistas paljudele meelehärmi,» märkis Rääk Postimees.ee’le.
Ta tõdes, et majanduskriis puudutas valusasti paljusid peresid ja suurendas tublisti abivajajate arvu.
Samas toonitas Rääk, et lapsi ei saa üles kasvatada sotsiaaltoetustega, kuivõrd toetused on mõeldud eelkõige ajutistest raskustest ülesaamiseks.
«Töövõimeline lapsevanem vajab tööd, mis kindlustab igakuise sissetuleku ja võimaldab rahuldada lapse vajadusi. Abi, sh rahalist, vajavad erivajadustega lapsed ja pered, kus lapsevanem ei saa töötada puudest tulenevalt või sel põhjusel, et hooldab last või täisealist perekonnaliiget.»
Võrreldes teiste omavalitsustega maksab Tallinn esimesse klassi minevale lapsele väga korralikku nn ranitsatoetust (320 eurot). Seda toetust makstakse olenemata perekonna sissetulekust. Esmakordselt kooliminevatele lastele toetuse maksmiseks on 2011. aasta eelarves planeeritud 479 337 eurot.
Vähekindlustatud perede lapsed saavad ranitsa koos koolitarvetega. Sellel aastal saavad ranitsa 300 last. Ranitsad komplekteerib Punase Risti Tallinna selts. Ühe ranitsa maksumus on 21,3 eurot.
Toimetulekutoetust saavatel peredel on võimalik taotleda toetust lapse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ja koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks. Toetust ei maksta esmakordselt kooli mineva lapse toetuse saajale. Toetuse maksimaalne piirmäär ühe lapse kohta on 64 eurot.
Kuna seis riigieelarvega on veel pingeline, ei ole riiklikku koolitoetust niipea tagasi oodata, teatas sotsiaalministeerium. Toona 450-kroonine koolitoetus kaotati 2008. aasta otsusega, nii et 2009/2010 õppeaastal ei olnud toetust enam võimalik saada.