Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Toetuste spetsialist: kuhu jäi alternatiivne lahendus koolitoetusele?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toetuste spetsialisti hinnangul oleks riik pidanud välja pakkuma lahenduse, kuidas toetada neid peresid, kellele kooli algusega kaasnevad kulutused üle jõu käivad.
Toetuste spetsialisti hinnangul oleks riik pidanud välja pakkuma lahenduse, kuidas toetada neid peresid, kellele kooli algusega kaasnevad kulutused üle jõu käivad. Foto: SCANPIX

Riikliku koolitoetuse kaotamine ilma alternatiivseid lahendusi välja pakkumata näitab poliitikute hoolimatust abivajavate perede ja omavalitsuste suhtes, leiab Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist Raul Kivi.

«Riik hoidis laustoetuse maksmise arvelt küll teatava summa kokku (2008. aastal tehtud otsusega hoiti kokku 78 miljonit krooni), kuid ei pakkunud välja lahendust, kuidas aidata selliseid raskustes elavaid peresid, kellele kooli algusega kaasnevate kulutuste katmine üle jõu käib,» kommenteeris Kivi Postimees.ee’le.

Tema hinnangul kõige otstarbekam lahendus oleks eraldada riigi poolt omavalitsustele sihtotstarbeliselt teatav hulk vahendeid koolitoetuse maksmiseks ning kehtestada ka reeglid, mille järgi neid vahendeid jagada.

Kivi nentis, et kuna praegu riigikogu poolt kinnitatud toimetulekupiir ei taga eluks hädavajalike minimaalsete kulutuste katmist, siis peaksid koolitoetust saama kõik pered, kes saavad toimetulekutoetust.

«Küsimus on selles, et kui palju on lisaks neid peresid, kes toimetulekutoetust ei saa, kuid on siiski raskustes ja samuti kooli alguse puhul toetust vajaksid,» lisas Kivi.

KOVi kulud lisatoetustele poole võrra kasvanud

Kivi ei osanud täpset statistikat välja tuua selle kohta, kui palju on Pärnus suurenenud koolitarvete ostuks mõeldud lisatoetuste avalduste arv, kuivõrd eraldi arvestust selle kohta ei peeta. Samas osutas ta, et Pärnus on üldiselt lisatoetuste maksmine märkimisväärselt suurenenud 2009. ja 2010. aastal (umbes 48 protsenti). Mõlemal aastal maksti peredele lisatoetusi hädavajalike kulutuste katteks pisut üle  miljoni krooni. Suvel on toetuse taotlejate arv ja väljamakstavad summad väiksemad, kuid mida sügise poole, seda rohkem taotlusi esitatakse.

Reeglina makstakse linna eelarvest lisatoetust nendele peredele, kus sissetulek peale eluasemekulude ja muude eluks hädavajalike kulude katmist jääb alla toimetulekupiiri. Samas on toimetulekupiiri määr 2011. aastal vaid 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

Pärnus makstakse kooliaasta algul toetust ka neile peredele, kus koolilapse vanemad on töötud.

Sotsiaalministeerium teatas täna, et seoses pingelise riigieelarvega ei ole riiklikku koolitoetust niipea kavas veel taastada.

Tagasi üles