Lastevanemate liidu juhatuse liikme Valdek Rohtma hinnangul on riigi seisukoht koolitoetuse taastamata jätmises seoses pingelise eelarvega mõistetav, kuid teatud elanikegruppide - nagu laste - pealt ei peaks kokku hoidma.
Lastevanemate liit: toetuse taastamine on valikute küsimus
«Me mõistame riiki, aga see on valikute küsimus. Nagu Tallinnagi puhul: mis on tähtsam, kas see, et on uhke ja vahva televisioon või see, et meie lasteaiad ei hallitaks?» ütles Rohtma Postimees.ee’le.
Millisel kujul koolitoetus täpselt olema peaks, vajab põhjalikumat analüüsi. Kui riiklikku koolitoetust veel maksti, said seda kõik lapsevanemad – olenemata sellest, kas reaalne vajadus oli olemas või mitte.
«See kõik oleneb, kui heal elujärjel riik parasjagu on - tore oleks kõigile anda, aga seda raha ilmselt ei ole. Eks koolitoetus aitaks rohkem neid, kellel väga palju vahendeid peres ei ole – näiteks töötuse ohvreid,» märkis Rohtma.
Ta nentis, et praegu on kehvemas olukorras lapsevanemaid aidanud kohalikud omavalitsused, kuid neilt saadav abi sõltub alati vastava linna või valla jõukusest.
Kui toona 450-kroonine koolitoetus 2008. aastal ära kaotati, oli Rohtma sõnul arusaadav, et riigil on keerulised ajad ja igalt poolt peab kokku hoidma. «Alati on see küsimus, et kas laste pealt peab kokku tõmbama.» Tema mäletamist mööda riigi selline otsus väga palju pöördumisi lastevanemate liidu poole kaasa ei toonud.
Sotsiaalministeerium teatas täna, et riiklik koolitoetus niipea veel tagasi ei tule. «Mis saab ülejärgmise aasta (2013. aasta) eelarve koostamisel, on praegu väga keeruline ette ennustada,» osutas ministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik.