/nginx/o/2011/04/29/567464t1hab14.jpg)
Pihkvas arutasid Eesti ja Venemaa piiriveekogude komisjon Narva jõe ja Peipsi järve vesikonda puudutavaid küsimusi, Eesti avaldas seal soovi taastada Narva jõe vool kuivas sängis.
Eesti soovib taastada veevoolu Narva jõe kuivas sängis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti delegatsioon tõstatas istungil ühe teemana Narva jõe kalakoelmute taastamisprojekti, tutvustades selle projekti põhiseisukohti, teatas keskkonnaministeerium.
«Eesti pool soovib taastada Narva jõe kuivas sängis veevoolu, et kalad saaksid seda kevadeti kasutada kudemispaigana,» märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. «See teema on nüüd päevakorda võetud ja töögrupp hakkab seda arutama.»
2.-3. augustini Pihkvas toimunud Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni 14. istungil arutati Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandust ja veekogude ökoloogilist seisundit ja ühiseid seireprogramme.
Mõlemad pooled andsid ülevaate sel aastal tehtud uuringutest ja seirest. Liivi sõnul pidas komisjon Peipsi järve seisundit stabiilseks. Istungil leppisid Eesti ja Vene delegatsioonid kokku ka järgmise aasta tööplaanides, mis hõlmavad Peipsi vesikonna ja Narva jõe seiret ja veemajanduse korraldamise küsimusi.
Järgmine Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni istung toimub Eestis 2012. aasta septembris.
Pihkvas toimunud kohtumisel juhtis Vene delegatsiooni Venemaa Föderaalse Veeressursside Agentuuri juhataja Marina Seliverstova. Eesti delegatsiooni juhtis Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.
Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel.
Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.