Riigikohtu esimees soovitas muinsuskaitsealused majad Toomemäelt teisaldada

Riigikohtu esimees Märt Rask soovitas riigikohtu uue hoone ehitusele Tartus Toomemäel jalgu jäävad muinsuskaitsealused majad teisaldada.

Riigikohtunikele jääb nende praegune maja Toomemäel kitsaks ja vaja oleks suuremat. Sobivat asukohta on otsitud juba aastaid ning lõpuks leiti, et kõige parem oleks jääda ikkagi Toomemäele ning ehitada suurem ja uhkem hoone Liivi, Näituse, Baeri ja Veski tänava kvartalisse.

Raski sõnul tuleb riigi kõrgema kohtu hoone asukohavalikul silmas pidada sümbolhoone tähendust ning vajadust eraldatuse, rahu ja juhuslikkusest distantseerumise järele ning Toomemäe sobib selleks tema hinnangul suurepäraselt.

Paraku on Toomemägi juba ammu täis ehitatud ja uus hoone ei taha sinna kuidagi ära mahtuda. Veelgi enam - eskiislahenduse koostamisel jäeti tähelepanuta kaks 1997. aastal kaitse alla võetud ja arhitektuurimälestiseks tunnistatud puithoonet Liivi tänaval, mida ei tohi lammutada.

Muinsuskaitseameti andmeil on tegemist heas või rahuldavas seisukorras hoonetega, millel küll otsest hävimise või ümberkukkumise ohtu ei ole, kuid mis vajavad kindlasti täielikku renoveerimist. Seda arvesse võttes ei näinud amet siiski põhjust hoonete kaitse alt vabastamiseks.

Seega tegi Rask ettepaneku hooned Toomemäelt hoopis teisaldada. Oma ettepanekus toetus ta tänavu 1. juunil jõustunud muinsuskaitseseaduse paragrahvi muudatusele, mille järgi võib kinnismälestise teisaldada tema algsest asukohast sobivamasse paika juhul, kui mälestise säilitamine ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas ei ole vajalik ja sellega ei ohustata mälestist ennast, selle osi ega detaile. Seaduse kohaselt võib kinnismälestise teisaldamise põhjuseks olla oluline avalik huvi.

«Kohtusüsteemi ja riigi kõrgema kohtu areng peaks kahtlemata olema oluline avaliku huvi küsimus,» leidis Rask. «Erinevate osapooltega toimunud kohtumistel ei ole keegi kahelnud kaasaegse kohtuhoone püstitamise vajalikkuses,» lisas ta.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõuniku Katrin Arvisto sõnul on nad riigikohtu esimehe ettepanekuga kursis, kuid enne sellele vastamist tuleb teha põhjalik analüüs.

«Seega selgitame enne oma seisukoha esitamist kõik asjaolud üle, oleme palunud ka muinsuskaitseametil olukorda analüüsida, ja anname oma vastuse riigikohtu esimehele septembri jooksul,» rääkis Arvisto.

Ta siiski rõhutas, et kinnismälestise teisaldamine on võimalik vaid juhul, kui senises asukohas on mälestise säilimisele tõsine oht. Milline on olukord konkreetsel juhul, selgubki tema sõnul analüüsi tulemusel.