Täna üle sajale osalejale võistlust korraldav Mister Ernana tuntud Rätsep ise sattus pea kahe aastakümne eest Erna retke korraldamise juurde mitme juhuse kokkulangemise tulemusena, enda sõnul imelihtsalt.
Salmistu lähedal oli nimelt tema sõbra talu ning seal kuulis ta vanadelt külameestelt legende Erna grupist. Seejärel tutvust ta staabis töötades kapten Kukega, kes oli olnud soomepoiss ning ka tema meenutas Erna retke.
Nii tekkiski Rätsepal 18 aastat tagasi mõte luuregrupi teekond oma meestega läbi käia. Esimesed trassi läbinud lõid Erna seltsi ning korraldasid 1994. aastal vaid Eesti-sisese võistluse. Juba järgmisel aastal liitusid aga esimesed välisriikide armeede meeskonnad.
«Kõigepealt tuli endale nime teha, siis hakkas ka legend võistlustest liikuma,» seletas Rätsep ajapikku kasvanud huvi teiste riikide militaarsportlaste seas.
Rätsep ja teisedki korraldajad kinnitasid kui ühest suust, et kuigi praegune Erna retk jääb sellisena viimaseks, siis suvine sõjalis-sportlik võistlus jätkub, kuid uues kohas ning formaadis.
«Tänavune Erna retk jääb sellisel kujul viimaseks seepärast, et maa-ala on end juba ammendanud. Eesti võistkondadel on koduväljakueelis, nad teavad maas iga kändu ja mätast ning iga oravapesa puu otsas,» rääkis Rätsep.
Seda kinnitab ka ajalugu – viimati võitsid välismaalased 2000. aastate alguses kui edukad olid Soome ja Hiina sõjaväelased. Veel 2007. aastal jõudsid soomlased esikolmikusse, kuid pärast seda on välismaalased jpääsenud vaid kümnendale kohale. Eelmisel aastal oli Leedu meeskond parima välistiimina alles 15.