Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Erna retke võistluste algataja sai teeneteristi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Erna Seltsi president kapten Meelis Rätsep sai Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terraselt medali Erna rteke pikajalise korraldamise eest.
Erna Seltsi president kapten Meelis Rätsep sai Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terraselt medali Erna rteke pikajalise korraldamise eest. Foto: Raigo Pajula

Täna hommikul 18. Erna retke avamisel sai kapten Meelis Rätsep kaitseväe peastaabi ülemalt brigaadikindral Riho Terraselt Kaitseväe Eriteenete risti. Rätsepa eriteeneteks pidas kaitsevägi Erna seltsi loomist ja juhtimist ning Erna retke ja Utria dessandi pikaajalist korraldamist.

Täna üle sajale osalejale võistlust korraldav Mister Ernana tuntud Rätsep ise sattus pea kahe aastakümne eest Erna retke korraldamise juurde mitme juhuse kokkulangemise tulemusena, enda sõnul imelihtsalt.

Salmistu lähedal oli nimelt tema sõbra talu ning seal kuulis ta vanadelt külameestelt legende Erna grupist. Seejärel tutvust ta staabis töötades kapten Kukega, kes oli olnud soomepoiss ning ka tema meenutas Erna retke.

Nii tekkiski Rätsepal 18 aastat tagasi mõte luuregrupi teekond oma meestega läbi käia. Esimesed trassi läbinud lõid Erna seltsi ning korraldasid 1994. aastal vaid Eesti-sisese võistluse. Juba järgmisel aastal liitusid aga esimesed välisriikide armeede meeskonnad.

«Kõigepealt tuli endale nime teha, siis hakkas ka legend võistlustest liikuma,» seletas Rätsep ajapikku kasvanud huvi teiste riikide militaarsportlaste seas.

Rätsep ja teisedki korraldajad kinnitasid kui ühest suust, et kuigi praegune Erna retk jääb sellisena viimaseks, siis suvine sõjalis-sportlik võistlus jätkub, kuid uues kohas ning formaadis.

«Tänavune Erna retk jääb sellisel kujul viimaseks seepärast, et maa-ala on end juba ammendanud. Eesti võistkondadel on koduväljakueelis, nad teavad maas iga kändu ja mätast ning iga oravapesa puu otsas,» rääkis Rätsep.

Seda kinnitab ka ajalugu – viimati võitsid välismaalased 2000. aastate alguses kui edukad olid Soome ja Hiina sõjaväelased. Veel 2007. aastal jõudsid soomlased esikolmikusse, kuid pärast seda on välismaalased jpääsenud vaid kümnendale kohale. Eelmisel aastal oli Leedu meeskond parima välistiimina alles 15.

Selle aasta eripäraks on, et võistlejad ei täida ühtegi ülesannet üksinda, kõiges on vaja meeskonna ühist tööd ning löögirusikana tegutsemist. Üksi orienteerutakse korraldajate sõnul vaid siis, kui vastutegevus võistkonna laiali ajab ning meeskond seejärel kokku püüab saada.

«Kõik, eranditult kõik on muutunud,» sõnas kapten võistluse arengut kirjeldades. Esimesed võistlused korraldas ta oma sõnul töö juures põlve otsas, õhtuti ja nädalavahetuseti vabal ajal. Nüüd on korraldajate seas 40 Erna seltis liiget, samuti kaitseväe ja kaitseliidu esindajad ning vabatahtlikud. Tänavuse võistluse korraldamisega on seotud umbes 500 inimest, kellest pooled on vabatahtlikud ning teised kaitseväe ja kaitseliidu töötajad.

Täna algas 18. sõjalis-sportlik võistlus Erna retk. See on pühendatud 70 aastat tagasi Soome armee alluvuses moodustatud eestlaste kaugluuregrupile Erna, kelle tegevus päästis üle 2000 tsiviilisiku Nõukogude hävituspataljonide käest.

Tagasi üles