«See aga on kahe otsaga asi: ühest küljest tähendab suurem sisedemokraatia suuremat erakonnasisest sidusust, teisalt aga muudab juhtide elu keerulisemaks, sest nad peavad seletamisele ja põhjendamisele rohkem aega kulutama. Nii tekibki kiusatus isekeskis ära otsustada,» rääkis Uudelepp Postimees.ee’le.
Uudelepp viitas, et erakonna juhtidel on alati rohkem informatsiooni ning nad teavad täpsemalt, mis poliitikas laiemalt sünnib. Lisaks on neil parem võrgustik ning võimalused näiteks volikogul sõna saamiseks ja oma seisukohtadele toetuse leidmiseks. «Mõnel maakonnast pärit lihtliikmel on palju keerulisem jõuda juhtorganite ette ning kuna neil on ka võrgustik hõredam, pole teistest maakondadest toetuse leidmine kuigi lihtne.»
Lihtliikmed ei tea tagamaid
Eesti erakondade probleemid sisedemokraatiaga on tema hinnangul erinevad ning suuri üldistusi teha ei saa. Kõik erakonnad on loonud oma sisedemokraatia ja -kommunikatsiooni süsteemi, mis on erakonnati siiski väga erinevad.
«Kui tuua välja enam-vähem kõigile ühesugune probleem, siis on selleks otsustamine kitsamas ringis ja hiljem laiemas ringis lihtsalt otsuse vormistamine,» ütles Uudelepp. «Lihtliikmed ei tea tihtipeale otsuste tagamaid, võimalikke alternatiive ega seda, miks just praegu ja just nii tehakse.»
Kui vaadata, millistel erakondadel on sisedemokraatiaga kõige suuremaid probleeme, paistavad Uudelepa sõnul sel suvel silma Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Samas taust, miks neis erakondades probleemid tekkisid, on erinev. Uudelepa sõnul on Keskerakond Eesti poliitikas nii pikalt olnud kaitsepositsioonidel, et maad on võtnud mõtteviis «kes ei ole meie poolt, on meie vastu». «Varem või hiljem tapab selline suhtumine erakonnasisese arvamuste paljususe ning tekitab nõiajahi omade hulgas.»