/nginx/o/2011/07/29/689598t1h4830.jpg)
Kuigi kõik Eesti erakonnad on loonud oma sisedemokraatia ja –kommunikatsiooni süsteemi, ei tähenda see veel, et neis oleks toimiv sisedemokraatia, osutab kommunikatsiooniekspert Agu Uudelepp. Eelkõige on vaja juhtkonna tahet erakonna liikmeskonda kaasata, toonitab ta.
«See aga on kahe otsaga asi: ühest küljest tähendab suurem sisedemokraatia suuremat erakonnasisest sidusust, teisalt aga muudab juhtide elu keerulisemaks, sest nad peavad seletamisele ja põhjendamisele rohkem aega kulutama. Nii tekibki kiusatus isekeskis ära otsustada,» rääkis Uudelepp Postimees.ee’le.
Uudelepp viitas, et erakonna juhtidel on alati rohkem informatsiooni ning nad teavad täpsemalt, mis poliitikas laiemalt sünnib. Lisaks on neil parem võrgustik ning võimalused näiteks volikogul sõna saamiseks ja oma seisukohtadele toetuse leidmiseks. «Mõnel maakonnast pärit lihtliikmel on palju keerulisem jõuda juhtorganite ette ning kuna neil on ka võrgustik hõredam, pole teistest maakondadest toetuse leidmine kuigi lihtne.»
Lihtliikmed ei tea tagamaid
Eesti erakondade probleemid sisedemokraatiaga on tema hinnangul erinevad ning suuri üldistusi teha ei saa. Kõik erakonnad on loonud oma sisedemokraatia ja -kommunikatsiooni süsteemi, mis on erakonnati siiski väga erinevad.
«Kui tuua välja enam-vähem kõigile ühesugune probleem, siis on selleks otsustamine kitsamas ringis ja hiljem laiemas ringis lihtsalt otsuse vormistamine,» ütles Uudelepp. «Lihtliikmed ei tea tihtipeale otsuste tagamaid, võimalikke alternatiive ega seda, miks just praegu ja just nii tehakse.»
Kui vaadata, millistel erakondadel on sisedemokraatiaga kõige suuremaid probleeme, paistavad Uudelepa sõnul sel suvel silma Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Samas taust, miks neis erakondades probleemid tekkisid, on erinev. Uudelepa sõnul on Keskerakond Eesti poliitikas nii pikalt olnud kaitsepositsioonidel, et maad on võtnud mõtteviis «kes ei ole meie poolt, on meie vastu». «Varem või hiljem tapab selline suhtumine erakonnasisese arvamuste paljususe ning tekitab nõiajahi omade hulgas.»
IRLi puhul on pinged tekkinud seoses efektiivsuseotsingutega, leiab Uudelepp. «Praeguste juhtide meelest oli Isamaaliidu juhtimine nähtavasti liiga hajus ja nüüd üritatakse kõike kontrolli alla saada. Kiired muudatused tekitavad aga vastuseisu – eriti, kui inimesed peavad oma positsioonidest ja harjunud käitumismudelitest loobuma.»
Eiramine viib poliitilisse mulli
Sisedemokraatia edendamiseks soovitab Uudelepp Keskerakonnal omaks võtta arusaama, et teisitimõtlejad ei ole reeturid. IRLi juhtkond peaks oma plaane aga liikmetele paremini selgitama ning hoiduma liigsest muudatustega tormamisest.
Rääkides erakondade sisedemokraatiast laiemalt, võib lihtliikmete kõrvalejätmine endaga kaasa tuua kaks peamist probleemi. Ühelt poolt võivad n-ö kaelani tipp-poliitikas olevad juhid kaotada sideme ühiskonnaga ja elada oma poliitilises mullis. «See toob omakorda kaasa vead sõnumite moodustamises ja kampaanias ning viib valijaskonna toetuse vähenemiseni.»
«Teine probleem on see, et aktiivsemad lihtliikmed võivad käega lüüa, kui nende sõna kuulda pole,» lisas Uudelepp. Ka sellega väheneb tema sõnul lõpuks erakonna võimekus oma plaane ellu viia.
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)