/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/09/08/429350t1h52be.jpg)
Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu juhi Reimo Metsa sõnul oleks kõige lihtsam variant võimaldada abiellumine ka samasoolistele, ent kui ühiskond seda ei aktsepteeri, siis oleks samasoolised kindlasti rahul ka kooseluseaduse kehtestamisega.
Geiaktivist: kui homoabielusid ei lubata, oleks parim kooseluseadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma eelistaks partnerlusseaduse asemel öelda kooseluseadus, sest paljud suhtuvad partnerlusseadusesse umbes nagu see oleks sama, mis abielu, ja siis ollakse sellele jälle vastu. Aga kooseluseadus kõlab ju küll väga hästi,» rääkis Mets Postimees.ee´le.
Nn näidislepingute ehk standardlahenduste paketti vabaabielu õiguslikuks reguleerimiseks kehtiva õiguse baasil, mille justiitsminister Kristen Michal mitteabielulise kooselu seadustamise ühe variandina samuti välja pakkus, Mets kindlasti ei poolda.
«See on järjekordne jaburus. Mitte keegi ei hakka neid näidislepinguid kuskilt internetist alla laadima,» leidis ta. Ta tõi paralleeli, et sama ebapraktiline oli elatisvõlglaste nimekirja riputamine justiitsministeeriumi kodulehele. «Sellised asjad ei motiveeri kedagi,» leidis Mets.
Ta avaldas siiski heameelt, et justiitsminister on lõpuks ometi võtnud ohjad enda kätte ja asunud lahendama mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise võimalusi. Selleks andis tema sõnul ilmselt tõuke õiguskantsleri avaldus, et õigusliku raamistiku puudumine samasooliste inimeste püsiva kooselu reguleerimiseks on Eestis põhiseadusega vastuolus.
«See olukord saab laheneda ainult poliitilise konsensusega,» märkis Mets. «Kuna Eesti on parlamentaarne riik, siis peaks selliseid otsuseid vastu võtma parlament, mitte kohus,» lisas ta, viidates, et kui vastuolule põhiseadusega lahendust ei leita, tuleb õiguskantsleril pöörduda riigikohtusse.
Juristina töötades teab Mets, et paljud endised elukaaslased – nii eri- kui samasoolised – on varajagamise küsimustes pöördunud kohtusse ja isegi kohus on nende kaasuste lahendamisega sageli hädas.
Pealegi on kohtus käimine väga kulukas ettevõtmine ja nii on paljud inimesed Metsa sõnul sellest loobunud, mis tähendab, et nad on loobunud ka enda õigustest.