/nginx/o/2008/03/14/26134t1h9b36.jpg)
Eile allkirjastasid kuue avaliku ülikooli rektorid leppe, millega arendatakse igale piirkonnale omaste oskuste keskused – nii saab näiteks Pärnust turismialase ja Türist keskkonnahariduse keskus.
Ülikoolid loovad kolledživõrgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nagu rätsepa tüüpi koolitus – kui ettevõttel on vaja kursuseid, aga neid pole, siis paneme kolledžite peale vajaliku õppekava kokku,» selgitas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa.
Tartu Ülikooli rektori ja rektorite nõukogu esimehe Alar Karise sõnul on oskuskeskuste loomine samm selle poole, et iga kõrgkool või selle kolledž keskenduks just nendele erialadele, milles ollakse tugevad.
Ta ei eitanud ka seda, et kolledžite võrgustiku loomine võiks teenida laiemat eesmärki – suunata osa tudengeid, kes praegu lihtsalt ülikoolidiplomit püüavad, kiiremini õige eriala juurde, näiteks rakenduskõrgkooli.
Samas on kolledžite juures lisaks põhiõppele võimalik saada täiendus- ja ümberõpet. Koostöösse on kaasatud ka kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.
Samal põhimõttel on loodud näiteks Joensuu Ülikool Soomes, kolledžite võrgustik Norras või 15 kolledžist koosnev Šoti kõrgalade ja saarestiku ülikool Šotimaal.
Sõlmitud koostöölepingu põhjal saavad kolledžid hakata kasutama ühiseid andmebaase ja lisada õppekavadesse näiteks kursuseid kunstiakadeemiast või maaülikoolist.
Sealne haridus jääb siiski rakenduslikuks. «Olgem realistid – meil on 1,3 miljonit inimest. Meil pole jõudu, et ka kolledžites doktoriõpet teha,» selgitas Karis.