Majanduskriisi ajal kasvas kinokülastuste arv

Kino Foto: Toomas Huik

Viimaste aastate jooksul on märgatavalt suurenenud kinokülastuste arv ning samas langenud kinopiletite hinnad, majanduskriisi jooksul vähenesid kõige rohkem teatrikülastused, selgub statistikaameti aastaraamatust.

Kinos käidi 2010. aastal 2,1 miljonit korda, mis on suurim arv alates 1992. aastast, kui kinokülastuste arv oli 3,4 miljonit. 2009. aastaga võrreldes kasvas kinoskäikude arv 400 000 võrra.

Kinopiletite keskmine hind langes mullu 3,6 eurole, mis on viimase üheksa aasta madalaim hind. Eelmisel neljal aastal oli hinnatase jäänud 4,2 ja 4,4 euro vahele, olles kõrgeim 2008. aastal. 2009. aastaga võrreldes langesid kinopiletite hinnad 17 protsenti. Hinnad on statistikaameti hinnangul soodsamaks läinud tänu elevnenud konkurentsile, mille põhjustas uute kinode lisandumine.

Statistikaamet märkis, et majanduskriisi jooksul kahanes 2010. aastaks selle eelse ajaga (2007. aastaga) enim teatriskäijate arv, 22 protsenti.

Teatrite tulud kahanesid 2009. aastal üheksa protsenti, 2010. aastal tulud veidi kasvasid. Teatriskäikude arv vähenes 2009. aastal kaheksa protsenti, mullu see esialgsetel andmetel suurenes. 2009. aastal kahanes riigi toetus teatritele 29 ja omavalitsuste oma 74 protsenti. Alates 2005. aastast tõusnud teatripiletite hinnad langesid 2009. aastal kolm protsenti ning kukkusid alla 9 euro taseme. Kui kinos- ja muuseumiteskäike tuleb saja elaniku kohta üle 150, siis teatriskäike vaid veidi üle 50 saja elaniku kohta.

Kultuuriürituste (kontserdid, teatrietendused, kino) külastajaid oli kõige vähem Ida- ja Lääne-Virumaal ning Valgamaal, 50-54 protsenti elanikkonnast. Samas külastas kultuuriüritusi üle 70 protsendi Harju-, Järva-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa elanikest

Kõikides maakondades oli populaarseimaks kultuuriürituse liigiks kontsert, teatris- ja kinoskäimise ees. Vaid Tartumaal käidi sama palju ka teatris kui kontsertidel. Ida-Virumaa oli ainus maakond, kus kinos oli viimase aasta jooksul käinud rohkem inimesi kui teatris.