/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/06/29/647740t1hc8b2.png)
Eesti üldhariduskoolide õpilaste arv on kümne aastaga kahanenud ligi 74 000 võrra, selgub Eesti statistika tänavusest aastaraamatust.
Eesti koolide õpilaste arv langes 10 aastaga ligi 74 000 võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse klassi läks 2010. aasta sügisel 12 600 last, mis on 2600 võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Maakoolide õpilaste arv on võrreldes 2006. aastaga kahanenud rohkem kui linnakoolide oma, vastavalt 18 ja 15 protsenti.
Tänu suurenenud sündimusele kasvas koolieelsete lasteasutuste laste arv aastaga 1455 võrra. Laste arvu kasv on aasta-aastalt suurendanud koolieelsete lasteasutuste arvu ja läinud aastal oli neid 18 võrra rohkem kui 2006. aastal. Samal ajal on vähenenud koolieelses lasteasutuses käivate laste osatähtsus 3-6 aastaste seas. Mullu käis 3–6 aastastest lastest koolieelses lasteasutuses 86 protsenti, mis on neli protsendipunkti vähem kui kaks aastat varem.
Meesõpetajaid 14 protsenti
Üldhariduskoolides oli lõppenud õppeaastal tööl 14 394 õpetajat, kellest vaid 14 protsenti olid meesõpetajad. Ka teistes Euroopa riikides on märgata tendentsi, et õpetaja ametis domineerivad ülekaalukalt naised. Eurostati andmetel on kõikides Euroopa riikides peale Türgi naisõpetajate osatähtsus üldhariduskoolides üle 60 protsendi. Balti riikides ja Bulgaarias on üldhariduskoolide õpetajaskonnas naisi isegi üle 80 protsendi. Eestis on kõige rohkem 40- kuni 49-aastaseid õpetajaid. Nooremate õpetajate osatähtsus aga väheneb pidevalt.
Kutsekoolidesse vastuvõetute ja kutsehariduse omandajate arv mullu vähenes, kuid lõpetajate arv kasvas 1499 võrra. Majandussurutise ja tööpuuduse ajal on kutsehariduse väärtus suurenenud ning need noored, kes mingil põhjusel kooli pooleli jätnud, on otsustanud oma haridustee lõpuni viia. Kutseharidust omandas läinud õppeaastal 28 012 inimest. Enamik neist ehk 62 protsenti õppis põhiharidusjärgses kutsekeskharidusõppes. Keskhariduse baasil omandas kutseharidust 36 protsenti õpilastest, defineerimata baasharidusega kutseharidust aga 1,3 protsenti.
Sooline proportsioon kutsehariduses on kõrghariduse omandamisele vastupidine ja 57 protsenti kutsehariduse omandajatest olid meessoost. Õppevaldkonniti saab eristada n-ö meeste ja naiste erialasid. 39 protsenti meesõpilastest omandab haridust tehnikavaldkonnas, mis on ühtlasi meeste eelistatuim koolitusala. Naisi õpib kõige rohkem isikuteeninduses ning ärinduses ja halduses.
Bakalaureuseõppe tudengite arv kahaneb
Eelmisel õppeaastal omandas akadeemilises õppes kõrgharidust 68 protsenti üliõpilastest. Kuigi rakenduskõrghariduse maine ja kvaliteet on paranemas, ei küündi see veel akadeemilise kõrghariduse populaarsuse tasemini. Viimasel viiel õppeaastal on kahanenud bakalaureuseõppe üliõpilaste arv, mis on tingitud gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemisest. Samal ajal on kõrghariduse omandajate koguarv tänu magistri- ja doktorikraadi omandajate arvu kasvule suurenenud.
Lõppenud õppeaastal suurenes kõrgkoolidest väljalangejate arv. Kui varasemal õppeaastal vähenes kõrgkoolidest väljalangenute, eriti noormeeste arv märgatavalt, siis 2009/2010. õppeaastal see jälle kasvas. Kõige rohkem, 13 protsenti, suurenes väljalangenute arv bakalaureuseõppes. Selles võib rolli mängida majanduse elavnemine, millega on kaasnenud töövõimaluste paranemine.
Välisüliõpilaste arv Eestis on nelja aastaga suurenenud 42 protsenti. Kui 2006/2007. õppeaastal õppis Eestis 901 välisüliõpilast, siis 2010/2011. õppeaastal juba 1282 õpilast 62 riigist. Kõige rohkem on Eestisse õppima tuldud naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, kuid palju üliõpilasi on ka näiteks Hiinast. Nii nagu Eesti üliõpilastele pakuvad ka välisüliõpilastele enim huvi ärindus ja haldus, õigus, humanitaaralad, veterinaaria, sotsiaal- ja käitumisteadused ning kunstid.