/nginx/o/2008/05/29/45214t1hc3c5.jpg)
Kuigi sadakond riiki kavatseb järgmisel nädalal Norras pealinnas Oslos allkirjastada kobarpommide keelustamise lepingu, ei liitu nendega Eesti.
Eesti jätab kobarpommid oma relvastusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on kobarpommid tõsine humanitaarprobleem ning Eesti on ühte meelt inimestega, kes taotlevad kobarmoonast tuleneva humanitaarohu minimaliseerimist, vahendavad ERRi raadiouudised.
Eesti valitsusel kobarpommide suhtes ametlikku seisukohta ei ole, kuid Aaviksoo sõnul läheb kaitseministeerium Oslosse ning valitsuse istungile seisukohaga, et praegu oleks Oslo täieliku keelustamise konventsiooniga liitumine Eestile üle jõu käiv.
«Meil olemasolevas relvastuses on kobarmoon olemas. See on ülekaaluka vastase vastu üks tõhusamaid relvi ja selle ümbervarustamine on väga pikaajaline ja väga-väga-väga kulukas protsess,» rääkis ta.
«Peame mõistma ka seda, et nii mõnigi suurriik ei ole keelustanud maamiine, ei kavatse kobarmoona keelustada ja me ei saa päris sinisilmselt nendesse riskidesse suhtuda.»
Kobarpomme keelava lepinguga on otsustanud mitte liituda Soome, mille kaitsevõimest moodustavad need pärast maamiinide keelustamist olulise osa.
Ka suurimad kobarpommide kasutajad USA, Hiina ja Venemaa ei taha sellest relvast loobuda.