/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/17/75256t1hc819.jpg)
2009. aastal elas suhtelises vaesuses 211 000 inimest ehk 15,8 protsenti Eesti rahvastikust, selgub tänavusest Eesti statistika aastaraamatust.
Tunamullu elas suhtelises vaesuses 211 000 Eesti inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste suhtelise vaesuse määr oli 2009. aastal 16 protsenti, meeste oma vaid ühe protsendipunkti võrra madalam. Võrreldes 2008. aastaga vähenes suhtelise vaesuse määr 2009. aastal ligikaudu 4 protsendipunkti.
Vaesuse vähenemine oli tingitud pensionite ja riiklike hüvitiste suurenemisest, aga ka inimeste sissetulekute vähenemisest, mistõttu esimest korda viimase kümne aasta jooksul vaesuspiir kahanes. Võrreldes eelmise aastaga vähenes vaesuspiir 24 euro võrra.
2009. aastal oli suhtelise vaesuse piir aastas 3436 eurot tarbija kohta, seega olid suhtelises vaesuses need, kelle ekvivalentnetosissetulek oli alla 286 euro (4480 krooni) kuus. Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkonna suhtelise vaesuse piir oli 7216 eurot aastas ehk 601 eurot (9409 krooni) kuus.
Vähemalt 65-aastastest oli 2009. aastal suhtelises vaesuses 15 protsenti. Nagu 2008. aastal, nii ka 2009. aastal suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus suurenes ning vähemalt 65-aastaste osatähtsus vähenes. Kui varasematel aastatel oli vanemaealiste vaesusmäär vanuserühmade suurim ja 2008. aastal elas vaesuses kolmandik vähemalt 65-aastastest, siis 2009. aastal olid nad üks vaesusega kõige vähem kokku puutuvaid rühmi.
Üksikvanemaga leibkondadest elas 2009. aastal suhtelises vaesuses üle kahe kolmandiku. Mittetöötavatest inimestest, nagu töötud, pensionärid, õpilased ja muud mitteaktiivsed, elas 2009. aastal allpool vaesuspiiri iga neljas.
2009. aastal pidi 21 protsenti maa-asulate elanikest hakkama saama vaesuspiirist madalama sissetulekuga. Linnalistes asulates oli suhtelise vaesuse määr madalam ja ulatus 14 protsendini.
Ülemöödunud aastal vähendasid sotsiaalsed siirded vaesust veerandil rahvastikust. Enne siirdeid elas suhtelises vaesuses 40,8 protsenti rahvastikust, pärast siirdeid 15,8. Kui jätta pensionitulu siirete all arvestamata, elaks Eestis ilma sotsiaaltoetusteta vaesuses veerand rahvastikust, mis tähendab, et muud sotsiaaltoetused toovad vaesusest välja ligi kümnendiku rahvastikust.
Eurostati andmetel elas 2008. aastal allpool suhtelist vaesuspiiri keskmiselt 16,3 protsenti ELi elanikest. Suhtelise vaesuse määr varieerus 9 protsendist Tšehhis 26 protsendini Lätis. Eestis oli suhtelise vaesuse määr 2008. aastal ELi keskmisest veidi kõrgem ja ulatus 19,7 protsendini.