Tallinna vana asulakoht paljastab end üha rohkem

Arheoloogilised väljakaevamised EKA krundil. Hambatikkudega puhastab vana puupõrandat Evelyn Fridolin. Foto: Toomas Huik

Kunstiakadeemia tulevase uue hoone asukohal ­askeldab praegu suur hulk arheolooge, tudengeid ja kooliõpilasi, kes labidaid, kühvleid, pintsleid, hambaharju ja -orke kasutades paljastavad ­kunagise asulakoha jäänuseid.
 

«Nii suurt arheoloogide kontsentratsiooni ühel kohal ei ole mina veel näinudki,» kinnitas kohapeal kamandav Agu EMS juhataja Guido Toos süvendist välja ronides.

Lahtikaevatud alal askeldasid eile Eesti peaaegu kõigi ülikoolide tudengid, lisaks kooliõpilasi.

Samas võis näha mitut vanemat meest pinnast labidaga kiht kihi haaval koorimas. Toos ütles uhkusega, et need mehed pole küll päris arheoloogid, kuid on väljakaevamistel osalenud juba 1989. aastast alates ning neid võib nende üüratute kogemuste tõttu eestöölisteks nimetada.

Palju huvitavat

Gonsiori ja Laikmaa tänava ristmiku äärne plats on arheoloogidele huvitav seetõttu, et seal võib Tallinna eeslinna kujunemist jälgida 14. sajandist alates. Kunagi loksusid Tallinna lahe lained praeguse Gonsiori tänavani välja ning samas lähedal asus ka Härjapea jõe suue. Just sellesse kohta oligi rajatud asula, mille jäänuseid praegu välja kaevatakse.

«Kaevame sündmustepõhiselt, mis tähendab, et ka lõkke tegemine, hoone ehitamine või lammutamine on eraldi sündmused,» selgitas Toos. «Praegu, kui oleme lahti kaevanud umbes neljandiku kogu alast, on sündmusi kogunenud juba ligi nelisada.»

Tõesti, kogu kaevamiste ala on täis lipikuid, millest igaüks tähendab mingit sündmust. Tavainimene ei oska nende lipikute juures küll midagi olulist eristada, selleks on vaja kogenud arheoloogi silma.

Väljakaevamiste juhid Gurly Vedru ja Anneli Kalm mainisid, et iga sündmus tuleb võimalikult põhjalikult paberil kirjeldada, et väljakaevamiste aruannet lugeval inimesel tekiks kohe mulje kunagisest inimasulast.

Tartu Ülikooli kirjandustudeng Evelyn Fridolin nühkis harjaga kunagist puust põrandat ning kasutas ka hambaorke, et puu mustrit paremini esile tuua.

«Mitte kunagi varem ei ole ma põrandat pintsliga puhastanud,» ütles ta naljaga pooleks.

Eelmisel aastal tehtud eeluuringud näitasid, et vaid üks osa kunstiakadeemia alusest maast pakub arheoloogidele huvi. Mõne aja pärast hakatakse aga lammutama endise hoone vundamenti ning selle alt võib ka kaeve, lampkaste või midagi muud  huvitavat välja tulla. Sel juhul laiendatakse uuritavat ala.

Tihe asustus

Mõnes kohas on kaevesügavus juba saavutanud taseme, kust allapoole pole enam mõtet minna, sest Härjapea jõe äärne liiv on välja tulnud. Kõrgemal on aga näha tumedad viirud, mis on inimtekkelised. Enne 14. sajandi aegsest perioodist ei ole siiani ühtegi leidu saadud.

Toosi sõnul võib praegu eristada keskaegset asustust kuni Liivi sõjani. Pärast seda andis Tallinna raad käsu eeslinnad lammutada ning nende lammutuste jälgi on väljakaevamisel ka näha.
«Asustus on siin nii tihe olnud, et ühtegi tervikstruktuuri ei ole me leidnud,» selgitas Toos. «Igast hoonest on vaid jupike või tükike säilinud. Ilusast Rootsi ajast on leide praegu suhteliselt vähe. Põhjasõja-järgne asustus on tugevalt esindatud, aga sellest kihist oleme juba läbi läinud.»

Toos fantaseeris, et peale elumajade jäänuste oleks ju tore leida märke ka kunagisest võimalikus kõrtsist. Miks ei võinud Härjapea jõe suudmes asuda joomakoht, kus laevameestelt raha sisse kasseerida! Samuti oleks võinud inimasulas olla sepikoda, kus hobuseid rautada. Esialgu ei ole ka sellest märke leitud. Küll saab aga öelda, et asulas peeti loomi, sest sõnnikukihte võib selgelt näha.

«Huvitav asi on see, et ühte auku oli maetud korraga üheksa kahurikuuli,» mainis Toos. Samuti näitas kaevamistööde üldjuht pronksist ripatsit, mis ühtepidi kujutas koletist, teistpidi aga lõvi või mõnd teist looma. Ka üks uksevõtme moodi ese oli välja tulnud.

Mõistatuseks on siiani jäänud silindriline auguga kivi, mille otstarvet ei ole arheoloogid veel suutnud välja nuputada. Seda võidi kasutada näiteks vintsi osana, et paati kaldale vedada. Samas võis kivi olla kasutusel ka vesiveskis.

Väljakaevamistega jõutakse ühele poole ilmselt oktoobri lõpus, kui midagi ootamatut ette ei tule või vihm töid segama ei hakka.