/nginx/o/2008/08/08/63495t1h34b2.jpg)
Kui 2000. aastal hindas 14 protsenti leibkondadest, et nende elujärg on aastaga paranenud, siis 2010. aastal oli sellisel seisukohal poole vähem leibkondadest ehk 7 protsenti, selgus statistikaameti aastaraamatust.
Majanduslik olukord paranes aastaga vaid seitsmel protsendil leibkondadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskriisile eelnevatel aastatel (2006. ja 2007) pidasid üle veerandi ehk 26 protsenti Eesti leibkondadest oma majanduslikku olukorda paremaks kui varasemal aastal.
2001. aastal hindas oma majanduslikku seisu varasemast aastast halvemaks umbes kolmandik leibkondadest, 2004. aastal veerand ning 2007. aastal ainult 13 protsenti leibkondadest. 2007. aastal oli kõrgeim nende leibkondade osakaal, kelle majanduslik olukord jäi võrreldes varasema aastaga üldiselt samaks (üle 60 protsendi). Üle veerandi leibkondadest pidas tol aastal oma majanduslikku olukorda varasemaga võrreldes paremaks.
2010. aastal oli enam-vähem võrdselt neid leibkondi, kes pidasid oma majanduslikku olukorda eelnenud aastaga samaks või kehvemaks, vastavalt 46 ja 47 protsenti.
Statistikaameti talitusejuhataja Piret Tikva märkis kokkuvõttes, et viimase kümnendi jooksul on Eesti leibkondade elujärg ja -tingimused paranenud. Ta tõi välja paranenud olmetingimused, suurenenud eluruumid ning soetatud püsikaubad. Samas on suurenenud kulud eluasemele, eriti elektrile ja küttele, mis üldise elukalliduse juures silma paistavad. Vaatamata elujärje paranemisele kümnendi jooksul ei hinda leibkonnad oma majanduslikku olukorda positiivselt.