/nginx/o/2011/07/28/688502t1h672e.jpg)
Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas Postimehele, et Norra terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik külastas Eestit seitse aastat tagasi. Minister ei öelnud, mida norralane siin tegi.
Vaher: Breivik käis 2004. aastal Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu andmetel ta on käinud Eestis 2004. aastal. Pärast seda, kui Eesti liitus Schengeniga, meil sellist infot ei ole,» rääkis Vaher intervjuus Argo Ideonile.
Küsimusele, mida Breivik siin tegi, ütles Vaher end arvavat, et vastavatel organitel on seda infot. «Seda kindlasti täiendatakse ja kontrollitakse.»
«Kui aga küsite tema vaadete kohta, siis minu meelest võttis selle kõige paremini kokku Mihhail Lotman: küsimus ei ole selle inimese vaadetes, vaid ta otsis vaateid selleks, et oma hullumeelsust ja tapatöid õigustada.»
Vaher lisas, et kui võtta Breiviki 1500-leheküljeline manifest, siis see on ühe hullumeelse maniaki luulude kogumik, kust leiame nii seda, et ta vihkas moslemeid, kui seda, et ta imetles Mao Zedongi, imetles [Vladimir] Putinit, Našit ja nii edasi. «Võtta seda kokku ühe ideoloogilise suunana on täiesti meelevaldne,» sõnas minister.
Vaher kinnitas, et nii vasak-, parem- kui muude radikaalsete, vägivaldsusele kalduvate nähtuste ja rühmitustega on Eestis tegeldud aastaid, aga kindlasti tehakse ka sellest juhtumist kriminaalasutustes järeldused.
Kui Norra peaminister reageeris terroriaktile lubadusega suurendada veelgi demokraatiat ja avatust, siis Eestis on vastupidi: kavas on suurendada jälitamist ja kontrolli, tehes lihtsamaks internetikasutajate IP-aadresside tuvastamist. Postimees uuris siseministrilt, miks meie sellise suuna võtame?
Vaher sõnas seepeale, et see mõte pole käidud välja tänases kontekstis, vaid eelnevatel aastatel ning see on ekspertide poolt välja pakutud üks idee, kontekst on internetikuriteod, koolitulistamised ja muud erinevad raskemad vägivallakuriteod.
Et eelkõige juhtumil, kus IP-aadress ei asu Eestis, oleks seda võimalik tänasest kergemalt tuvastada. Teema on alles arutelu tasemel.
Arvutispetsid on siseministeeriumi idee suhtes väga skeptilised, ent Vaheri sõnul on selge, et ka siin tuleb leida tasakaal inimeste põhiõiguste vahel ja selle vahel, et suudaksime efektiivsemalt kuritegevust tõkestada.
«Mingil juhul ei ole juttu kontrollimatust inimeste IP-aadresside tuvastamisest. Kaugeltki mitte. Jälg jääb igal juhul maha, nii teenusepakkujale kui ka uurimisasutusele. Me ei räägi «suurest vennast».»