/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/04/20/166100t1hb1eb.jpg)
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin katsetab oma teravate Eesti-suunaliste väljaütlemistega oma piire ning tema seisukohti ei saa võtta Venemaa ametliku poliitikana, leiab Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Lobjakas: Rogozin katsetab lihtsalt oma piire
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rogozin täidab kindlasti talle määratud funktsiooni, kuid ta ei esinda Venemaa ametlikku poliitikat. Ametlikku poliitikat esindavad välisminister Lavrov ja Euroopa suunal Venemaa saadik Euroopa Liidu juures,» rääkis Lobjakas BNSile. «Tõsist poliitikat tehakse siiski pealinnade vahel.»
Ta võrdles Rogozinit skaudi või piiluriga, kes saadetakse põhiväe ette maad uurima. «Nende skautide loomuses on ka aeg-ajalt ülekantud tähenduses surma saada - kui nad lähevad liiga kaugele,» nentis Lobjakas. Venemaa huvides ei ole Lobjaka sõnul kindlasti frontaalne vastandumine ühegi Euroopa Liidu liikmesriigiga.
Lobjaka sõnul on Venemaa retoorika Eesti suunal viimastel aastatel näidanud pigem rahunemise märke. «Üldises plaanis see Rogozini jutt ilmselt ei tähenda siiski mingit Vene poliitika muutumist. Rogozin ei ole tõsine märk.»
Rogozin süüdistas Eestit kolmapäeval agentuurile Interfax tehtud avalduses venekeelse elanikkonna diskrimineerimises ning teatas, et eestlastest ksenofoobide aetud poliitika ei oma midagi ühist Euroopas omaks võetud universaalsete demokraatlike normidega.
«Seda, mis toimub Eestis, ja toimub juba piisavalt pikka aega, tuleb nimetada õige nimega: see on rassism ja ksenofoobia, mis piirneb fašistliku ideoloogiaga,» leidis Rogozin.