Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riigikohus arutab vangivalvuri süüd tapmisele kaasaaitamises

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Murru vangla.
Murru vangla. Foto: Liis Treimann.

Riigikohus otsustas sel nädalal menetlusse võtta riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse kassatsioonkaebuse tapmisele kaasaaitamises õigeks mõistetud Murru vangla valvuri Olaf Tšarnetski kohtuasjas.

Tallinna ringkonnakohus mõistis tänavu mais tapmisele kaasaaitamises süüdistatava Murru vangla valvuri Olaf Tšarnetski õigeks.

Ringkonnakohus leidis, et Tšarnetski vastu jäi süütõendeid napiks, mistõttu tuleb mullu sügisel Harju maakohtus langetatud süüdimõistev otsus tühistada ja kohtualune õigeks mõista.

Tšarnetski kaasuse viis ringkonnakohtusse mehe kaitsja, kes märkis apellatsioonkaebuses, et Tšarnetski ei olnud teadlik Murru vanglas kinnipeetava tapmisplaanist ja selle täideviimisest, mistõttu tuleb ta tapmisele kaasaaitamises õigeks mõista. Riigiprokuratuur oli aga jätkuvalt seisukohal, et Tšarnetski süü on tõendatud ja maakohtu lahend tuleks jätta jõusse.

Harju maakohus mõistis Tšarnetski mullu 13. oktoobril süüdi tapmisele kaasaaitamises ning mõistis talle kolmeaastase vangistuse. Ühtlasi kõrvaldas kohus oma määrusega Tšarnetski vangivalvuri ametist. Hiljem ringkonnakohus siiski ennistas mehe vanglatööle.

Kohus oli mullu kevadel sunnitud Tšarnetski süüepisoodi üldisest Murru vangla kriminaalasjast eraldama, kuna mehe tervislik seisund halvenes ja ta ei olnud võimeline koos teiste süüdistatavatega protsessil osalema. Sügisel aga Tšarnetski tervis taastus ning mees naasis vanglasse tööle. See andis prokuratuurile kohe ka võimaluse suunata ta taas kohtu ette.

Ülejäänud Murru vangla süüasja osalised kuulsid esimese astme kohtu lahendit mullu septembri lõpus. Harju maakohus mõists siis Murru vangla endise juhi Gunnar Bergvaldi (36) ja endise osakonnajuhataja Raivo Põdra (37) õigeks süüdistuses, mis puudutasid riikliku järelevalve ebaseaduslikku tegemata jätmist, millega on teisele isikule põhjustatud raske tagajärg. Bergvald jäi õigeks ka esimese astme kuriteo varjamise süüdistuses ning Põdra mõistis kohus õigeks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemises. Samas tunnistas kohus Põdra süüdi esimese astme kuriteo varjamises ja tal tuleb kohtu otsusel tasuda 58 200-kroonine rahaline karistus.

Romeo Kalda (36) tunnistati süüdi mõrvale kihutamises ja piinamises ja talle mõisteti liitkaristuseks kaheksa-aastane vangistus, mida suurendatakse talle varem määratud karistuse võrra. Kalda lõplikuks liitkaristuseks jääb eluaegne vangistus, mida mees varasemate süütegude eest kannab.

Mõrvas ja piinamises süüdi tunnistatud Sergei Sokolovskile (40) mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust, millest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud aeg kaks aastat, kuus kuud ja kaks päev. Nii jääb Sokolovskil kanda kuus aastat, viis kuud ja 28 päeva vangistust ning ta vahistati otse kohtusaalis.

Juri Stupaki (40) tunnistas kohus süüdi mõrvas ja mõistis talle karistuseks üheksa-aastase vangistuse. Praegu jooksus olev Stupak vahistatakse tema tabamisel.

Rene Vainik (34) tunnistati süüdi mõrvale kaasa aitamises, kinnipeetava poolt narkootilise aine suures koguses valdamises ja pakendamises ning talle mõisteti liitkaristuseks üheaastane vangistus, mida suurendati talle varem mõistetud karistuse võrra ja tema lõplikuks karistuseks jääb eluaegne vangistus.

Vladimir Živolup (48) tunnistati süüdi kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja talle mõistis kohus karistuseks kuus kuud ja 21 päeva vangistust, mis loetaks samuti kaetuks tema eelvangistuses viibitud ajaga.

Piinamises süüdistatud Andrei Tali (33) mõistis kohus õigeks. Mõrvas süüdistatud Karol Lüki (36) mõistis kohus samuti õigeks.

Tänavu 5. mail muutis aga ringkonnakohus maakohtu lahendit. Tallinna ringkonnakohus mõistis Gunnar Bergvaldi süüdi kuriteo varjamises ja määras talle rahalise karistuse. Kohus mõistis Bergvaldile rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses ehk 5654 eurot ja 40 senti. Kohus arvestas Bergvaldi rahalise karistuse tema 2005. aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal. Ka peab Bergvald ringkonnakohtu otsusel tasuma sundraha 417 eurot ja kaks senti.

Samuti mõistis ringkonnakohus Karol Lüki süüdi mõrvas ja karistas teda kuue aasta pikkuse vanglakaristusega. Lük peab kandma riigituludesse 695 eurot ja viis senti.

Rene Vainiku tunnistas ringkonnakohus õigeks kinnipeetava poolt narkootilise aine suures koguses valdamises ja pakendamises.

Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Gunnar Bergvaldi kasuks 27 346 eurot ja 63 senti kaitsjale makstud tasu katteks. Murru vangla endisele osakonnajuhatajale Raivo Põdrale mõistis ringkonnakohus kaitsjale makstud tasu katteks 26 523 eurot ja 30 senti.

Muus osas jättis ringkonnakohus Harju maakohtu otsuse muutmata.

Mullu 5. märtsil alanud kohtuvaidluste käigus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Murru vangla juhi endisele asetäitjale Gunnar Bergvaldile kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga ja vangla julgeolekuosakonna endisele juhatajale Raivo Põdrale kahe ja poole aasta pikkust tingimisi vangistust samuti kolmeaastase katseajaga.

Kuritegelikes ringkondades mõjukale endisele kinnipeetavale Vladimir Živolupile nõudis prokurör seitsmekuulist vangistust, eluaegset karistust kandvale Romeo Kaldale ja Andrei Talile vastavalt kaheksa-aastast ja pooleaastast vangistust ning kinnipeetavatele Sergei Sokolovskile ning Karol Lükile vastavalt kümne- ja kaheksa- aastast vangistust. Praeguseks vanglast vabanenud Juri Stupakile nõudis prokurör kümneaastast ja eluaegset vangistust kandvale Rene Vainikule kuue-aastast vangistust.

Süüdistatavate kaitsjad nõudsid oma klientide õigeksmõistmist.

2008. aasta jaanuaris alanud protsessil ütles Bergvald pärast süüdistuse avaldamist, et saab grammatiliselt süüdistusest aru, kuid ei tunnista end süüdi. Samu sõnu kordas ka Põder. Ülejäänud kaheksa süüalust ütlesid lihtsalt, et ei tunnista end süüdi. Kriminaalmenetlust alustati kaitsepolitsei ettekande põhjal, mille järgi oli mõnel Murru vangla vangil mõjuvõimu nii kaasvangide kui ka vanglaametnike seas.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse süüdistuse järgi jätsid Murru vangla direktori asetäitja Bergvald, julgeolekuosakonna juhataja Põder ja vangivalvur Tšarnetski teadlikult ja ebaseaduslikult märkamata mitu vangidevahelist füüsilist arveteklaarimist. Bergvaldi ja Põtra süüdistab prokurör ka kuriteo varjamises.

Kohtueelsel uurimisel tuvastati, et Bergvald ja Põder ei avaldanud vangi surnukspeksmises neile teada olnud kahtlustatavate meeste nimesid ning jätkasid kuriteo asjaolude varjamist ka edasises kriminaalmenetluses.

Lisaks leiti Põdra töökabinetist läbiotsimisel suures koguses mitmesuguseid narkootilisi ained, mistõttu teda süüdistatakse ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.

Živoluppi süüdistatakse selles, et ta ässitas kaasvange peksma Ida-Viru kuritegelikku autoriteeti Igor Korseikinit, kes oli teda väidetavalt solvanud. Nii tegi Živolup oma kaasvangile Romeo Kaldale ettepaneku organiseerida Korseikini peksmine.

Kuna peksmine lõppes Korseikini surmaga, süüdistatakse Kaldat kaasvangide ässitamises Korseikini mõrvale. Eeluurimisel tuvastati, et Kalda mahitusel toimetati Korseikin kambrisse, kus teda ootasid Sokolovski, Lük, Stupak ja Oleg Seppinen, kes peksid mehe surnuks.

Korseikini peksmise ajal innustas Kalda telefoni teel oma kambrist peksjaid ning peksmise lõppedes aitas Kalda kuriteo tagajärgi kõrvaldada.

Sokolovskit, Lükki ja Stupakki süüdistatakse Korseikini mõrvas. Eelmistega koos pole kohtu all Seppineni, sest tema suri mõni aeg hiljem.

Eluks ajaks vangi mõistetud Vainik jättis uurimisandmetel läbipekstud Korseikinile abi kutsumata, samuti süüdistatakse Vainikut suures koguses narkootilise aine omamises.

Lisaks süüdistatakse Sokolovskit ja Kaldat koos Taliga kaasvangi Ilja piinamises.

Kuriteo varjamises kahtlustatuna olid uurimise all ka kuritegelikus ilmas Slava Kemerovski nime all tuntud Vjatšeslav Gulevitš ja üheks allilma liidriks nimetatud Toomas Helin, kuid uurimine nende süüd ei tuvastanud.

Pärast skandaali puhkemist Murru vanglas tulid ilmsiks ka autoriteetsete vangide jalgrattamatkad vangla juhtidega, vanglaliidrite šašlõkiõhtud ning traadita internetivõimalus vanglas. Uurimise alla sattunud vanglatöötajad kaotasid oma ameti.

Tagasi üles