/nginx/o/2011/07/28/688418t1hf2b3.jpg)
Nitraatväetiste ja teiste plahvatusohtlike kemikaalide oste ja liikumisi jälgib kaitsepolitsei turvakaalutlustel, kuid Soome eeskujul käitlemise korra karmistamist amet ei poolda.
Kapo hoiab nitraatväetistel silma peal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei juhtivspetsialisti Andres Kahari sõnul jälgib amet juba praegu nitraatväetiste ja teiste taoliste ainete oste ja liikumisi Eestis.
«Plahvatusohtlike ainete käitlemise korra karmistamiseks vajadus puudub. Kindlasti aga on võimalik üht-teist paremaks ja tõhusamaks teha,» rääkis ta.
Kitsaskohti, mille likvideerimise kallal töötatakse, ei tahtnud Kahar täpsustada.
«Seda ei tahaks kommenteerida, et mitte uutele breivikutele ideid anda,» sõnas ta, viidates eelmisel reedel Norras kaks terroriakti korraldanud Anders Behring Breivikule. Oslo valitsuskvartalis õhitud autopommis kasutas terrorist just ammooniumnitraatväetist.
Samuti ei soovinud ta kommenteerida, millisel tasemel on turvameetmed kohalikes kaevandustes ja muudes paikades, kus lõhkeaineid või plahvatusohtlikke aineid pidevalt kasutatakse. Kahari sõnul jäid probleemid pigem 1990ndatesse, kuid ka praegu annab amet lõhkeainet käitlevatele ettevõtetele teada, kui puudusi avastatakse.
Kapo kuulub tehnilise järelevalve ameti juurde moodustatud komisjoni, mille ülesanneteks on lõhkeaine käitlemisloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja pikendamine ning käitlemisloa kehtetuks tunnistamine.
«Lubade väljastamise protsessis külastame ettevõtteid, jagame turvalisuse osas soovitusi. Samuti teostame töötavate isikute osas vajalikku kontrolli,» kirjeldas Kahar kapo rolli.
Kahar märkis, et lõhkeained on Eestis minevikus kurjategijate kätte sattunud ning neid on kasutatud. On täiesti reaalne oht, et see võib ka tulevikus juhtuda, kuna Eesti maapõu peidab endas jätkuvalt suurt kogust kõikvõimalikke lõhkeseadeldisi.
«Mureks on sõdade käigus maapõue jäänud lõhkematerjalidest või siis lahkuvalt nõukogude armeelt hangitud lõhkeaine. On olemas inimesed, kes püüavad seda maapinnast kätte saada ja müüa. Ebaseadusliku lõhkematerjali käibest kõrvaldamine on olnud üks kaitsepolitsei olulisi töösuundi ja tööpõld on selles vallas endiselt lai,» rääkis komissar.
Kahar meenutas, et Eestis on pommides väetist kasutanud Pae tänava pommimehena tuntud Märt Ringmaa.
«Ringmaa kasutas Tallinnas plahvatusi toime pannes nii väetist kui ka militaarse päritoluga lõhkeainet. Enamik Eestis on aset leidnud plahvatusi on olnud siiski maailmasõdade käigus siia jäänud lõhkeseadeldistega seonduvad,» ütles kaitsepolitseinik.