/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2011/01/17/500489t1h3afd.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul on vajaduspõhine õppetoetuste süsteem vaesematest peredest pärit üliõpilastele kindlasti vajalik, kuid õppetoetuse maksmist vanemate rahakoti järgi ta õigeks ei pea.
Tudengite esindaja: üliõpilast peab võtma iseseisva leibkonnana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üliõpilast peab kindlasti võtma iseseisva leibkonnana ja vanemate tulude arvesse võtmine võiks olla erand - näiteks kui reaalselt elatakse vanemate juures. Eraldi elava tudengi ja tema vanemate põhjal kunstlikult leibkonna loomine tegelikult võib välistada õppetoetuse neile tudengitele, kes seda reaalselt vajavad,» leidis Veldre.
Eestis on tema sõnul segi aetud õppetoetused ja stipendiumid. Kehtiva seaduse alusel jagatakse Veldre sõnul üliõpilastele õppetoetuste nimetuse all tegelikult riiklikke stipendiumeid. Õppetoetuse rolliks on toetada üliõpilase majanduslikku toimetulekut, stipendiumiga aga tunnustatakse edukat õppijat või ergutatakse teatud erialadel õppijaid.
«Arvestades, et üliõpilased on erineva majandusliku taustaga, siis kindlasti on vaja riiklikke vajaduspõhiseid õppetoetusi, mille eesmärk on tagada kõigile majanduslikult võrdväärsed võimalused pühenduda õpingutele. Tänane hinnetel põhinev süsteem tegelikult neid, kes kannatavad puudust, ei aita. Heaks näiteks on kasvõi see, et esmakursuslased ei olegi üldse õigust õppetoetust taotleda,» selgitas Veldre.
Vajaduspõhise süsteemi hea pool on tema sõnul kindlasti ka see, et toetust saavad kõik, kes vastavad kriteeriumitele ehk siis toetuse saajate arv ei ole piiratud, nagu praegu kehtiva süsteemi puhul.
Samas peaks vajaduspõhiste õppetoetuste kõrval Veldre sõnul kindlasti olema ka stipendiumid hinnete ja näiteks erialase aktiivsuse poolest silmapaistvatele tudengitele. «Kas need on nüüd riiklikud, kõrgkooli enda pakutavad või erasektori poolt väljakäidud, see on iseasi.»
Praegu on hinnete alusel tekkinud paremusjärjestuse põhjal makstava põhitoetuse summa ühes kuus on 55,93 eurot ja väljastpoolt kõrgkoolilinna ja sellega piirnevaid valdu pärit tudengeile hindelise järjestuse alusel makstav täiendav toetus on 28,13 eurot kuus.
Põhitoetust saab Veldre sõnul keskmiselt 15 protsenti ja täiendavat toetust 19 protsenti tudengitest, kusjuures toetuste saajate arv ei sõltu sellest, kui paljud seda vajavad, vaid kui palju on riik neid kohti määranud.
Vajaduspõhise õppetoetuse maksimummäär peaks aga EÜL-i hinnangul olema vähemalt alampalgaga võrreldavas summas.