Kaasakiskuvaid õppetunde Aafrika ajaloost

Nigeeria kirjanik Chimamanda Ngozi Adichie kujutab oma romaanis pöördelist momenti Aafrika lähiajaloos – Biafra vabariigi iseseisvuspüüdlusi 1960. aastate Nigeerias ja võigast vägivalda, mis sellele järgnes. Foto: Erich Stering/Dn/Scanpix/Dn

Lugejana on rõõmustav näha, kuidas viimastel aastatel Aafrika kirjandus aina enam esile kerkib. Eri riikidest pärit autorite teosed kandideerivad uhketele auhindadele ja neid annavad välja suuremad kirjastused, mis teevad kättesaadavaks terve mandritäie raamatuid, mis varem meile nii lihtsalt silma ei jäänud.

Eesti keeles on Aafrika kirjandus siiani üsna nirult esindatud, ehkki konkreetselt Nigeeria autoreid, kelle hullka kuulub ka Adichie, on meil tõlkes ette näidata koguni neli: Ben Okri ja Amos Tutuola varasemast ajast ning moodsa Aafrika kirjanduse algus ja klassik Chinua Achebe, kelle suurepärane «Kõik vajub koost» ilmus Varrakul samuti sel kevadel.

Selle üle võiks ka uhke olla, kui mitte mõelda, et Nigeeria rahvaarv võrdub umbkaudu veerandiga Euroopa rahvastikust. Küllap on kõige targem leppida, et Nigeeria (saati siis veel terve mandri) kirjandus on meile tundmatu maa, mille uurimisel tasapisi esimesi samme teeme. Õnneks on Chimamanda Ngozi Adichie «Pool kollast päikest» päris korralik hüpe sel teel.