/nginx/o/2009/11/02/259613t1h52f2.jpg)
Haridusministeeriumile enamikelt partneritelt praeguseks laekunud tagasiside järgi nähakse kavandatava kõrgharidusreformi ühe peamise kitsaskohana õppekava 100-protsendilise täitmise nõuet.
Peamine kitsaskoht kõrgharidusreformis: õppekava 100-protsendilise täitmise nõue
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi teatel on tänaseks kooskõlastusringilt laekunud enamike partnerite, sealhulgas kõigi avalik-õiguslike ülikoolide seisukohad seaduseelnõule. Kuigi üldiselt peetakse muudatusi kõrghariduses vajalikeks, leidub mõnede osapoolte jaoks eelnõus punkte, mis vajavad selgitamist või mis tuleks seadusest sootuks välja jätta.
Näiteks teatas rektorite nõukogu täna, et arvesse pole võetud nende esitatud ettepanekuid õppekava sajaprotsendilise täitmise nõudest loobumise, tulemuslikkuse arvestamise perioodi pikkuse kohta, küsimusi rahvusvahelistumise osas ning jätkuvalt ei ole selged ülikoolide
rahastamise aluseks saavad mõõdikud.
Sajaprotsendiline õppekava täitmise nõue, mis tähendab, et üliõpilane peab igal semestril koguma vähemalt 30 ainupunkti, vähendab rektorite nõukogu hinnangul õppetöö paindlikkust ning seab surve alla õppe kvaliteedi.
Eelnõus väljapakutud semestripõhine lähenemine on nende arvates mitmeti problemaatiline, näiteks ei võimalda eelnõus välja toodud semestri definitsioon arvestada suviseid sooritusi - välipraktikaid, intensiivkursuseid, suveülikoole jm.
Samuti ei ole rektorite hinnangul üheselt mõistetav, kas tulemuslikkust nõutakse igal semestril või toimub arvestus kumulatiivselt. Ülikoolid toetavad kumulatiivset lähenemist, millega välditakse sanktsioonide kehtestamist üliõpilasele, kel on õppekava vajalikul määral täidetud - eriti puudutab see rektorite nõukogu sõnul doktorante ja viimase aasta üliõpilasi, kel on ained läbitud ja kes keskenduvad lõputöö kirjutamisele.
Seetõttu peavad rektorid vajalikuks sajaprotsendilisest õppekava täitmise nõudest loobumist
ja tulemuslikkuse arvestamist õppeaasta, mitte semestri lõikes.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on samuti seisukohal, et 30 ainepunkti nõudmine igal semestril vähendaks üliõpilaste võimalusi oma õppeplaani paindlikult kujundada, mis aga on nende hinnangul vajalik, kui võtta arvesse erialade õppekorralduslikke omapärasid ning vajadust osaajaga töötada.
Seega tegid tudengid ettepaneku, et tasuta õpe tuleb tagada kõigile üliõpilastele, kes täidavad õppekava 75-100 protsendi ulatuses.
«Õpingute pikenemise põhjuseks ei ole õppenõuded, vaid koormavad õppemaksud ja puudulikud õppetoetused,» rõhutas EÜL-i juhatuse esimees Eimar Veldre.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel on enamike partnerite, sealhulgas kõigi avalike ülikoolide seisukohad seaduseelnõule praeguseks laekunud ning ministeeriumi kinnitusel on tagasiside olnud põhjalik ja sisutihe.
Ministeerium lubas, et enne eelnõu esitamist vabariigi valitsusele kohtuvad nad veelkord kõigi partneritega, arutavad esitatud ettepanekud läbi ning alles seejärel vormistatakse eelnõu lõplikult.