Kaitsepolitsei jälgib tähelepanelikult kõiki Eesti ekstremistlikke rühmitusi ja üksikisikuid sõltumata nende ideoloogiast. Kohalikud paremäärmuslased on kapo hinnangul väheaktiivsed ja kandepinnata.
Kapo: jälgime ka kohalikke paremäärmuslasi
«Kaitsepolitseiamet suhtub igasugusesse äärmuslusse tähelepanelikult ja ei ole kindlasti tähelepanuta jätnud paremäärmuslust,» kinnitas kaitsepolitsei (kapo) komissar Andres Kahar. Ta märkis, et Eesti on paremäärmuslaste aktiivsus ja kandepind endiselt madalad.
Kahar ei soostunud vastama, millised on kapo kokkupuuted Eesti paremäärmuslastega viimastel aastatel olnud.
«Kaitsepolitseiamet on teinud ja teeb kõik võimaliku, et äärmuslusest lähtuv oht jääks madalaks. Kasutame selleks kõiki seadusega lubatud vahendeid: kogume ja analüüsime infot, teeme rahvusvahelist koostööd,» rääkis ta. Kuna aga ameti töömeetodite ja taktika on kaitstud riigisaladusega, siis nende kohta Kahar täpsemat teavet avaldada ei saa.
Ta märkis, et oluline osa äärmuslusega võitlemisel on ka avalikkuse teavitamisel ekstremismist ja sellega kaasnevatest ohtudest.
Lisaks äärmuslaste tegevuse kohta info kogumisele püüab kapo võimalikke rünnakuid ennetada ka ebaseaduslike relvade ja lõhkematerjalide käibelt eemaldades. Samas kasutati Norra rünnakutes legaalselt omandatud tulirelvi ning plahvatusohtlikke aineid.
«Nagu näitab Norra juhtum ei ole julgeoleku küsimustes kunagi sajaprotsendilisi garantiisid. Konkreetselt Norra sündmuste puhul saab õppetundidest rääkida pärast juhtumi asjaolude tuvastamist ja analüüsi,» ütles Kahar.
Tema sõnul on keeruline kommenteerida Londoni Ülikooli King Kolledži sõjauuringute professori John Bew arvamust nagu oleks paremäärmuslus Euroopas ja maailmas islamiohu tõttu jäänud tähelepanuta. Ta selgitas, et teiste riikide kohta on raske selliseid hinnanguid ilma põhjaliku uurimiseta anda, sest iga riigi olukord on erinev.
Kahar sõnul pole Eestis õnneks nõnda äärmuslikke juhtumeid ette tulnud ning seega ei osanud ta kirjeldada, millised inimesed sääraseid terroritegusid toime panevad.