/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2011/07/25/682468t1h8193.jpg)
Justiitsministeeriumi teatel on karistusmäärade kehtestamine erinevate kuritegude puhul siseriiklik küsimus ning seetõttu võivad need riigiti olla väga erinevad, kuid karistused üksi veretöösid ära ei hoia.
Ministeerium: karmid karistused niisuguseid veretöösid ei välista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talve sõnul ei saa nad anda kommentaare, kas Norra õiguskorras ettenähtud sanktsioonimäärad on piisavad või mitte ning milline karistus oleks õiglane ligi sada noort inimest mõrvanud Anders Breivikile.
«Saame vaid märkida, et Eestis võib kahe või enama inimese tapmise eest mõista kuni eluaegse vangistuse,» lausus ta.
Mis puutub surmanuhtluse kaotamisse, siis erinevad teadusuuringud on Talve kinnitusel näidanud, et surmanuhtluse olemasolu ei ole seotud riikide madala kuritegevuse tasemega.
Sama võib tema sõnul öelda karistuste karmuse kohta laiemalt: kindlat seost raskete kuritegude
arvuga ja üldise kuritegevuse tasemega sellel pole. «Seega ei ole ka antud kontekstis põhjust rääkida enneaegsusest surmanuhtluse kaotamisel Euroopas - niisuguseid juhtumeid ainuüksi karmid karistused ei välista,» märkis Talv.