Savisaar: Eesti rahvas oskab otsustada

Tallinna linnapea Edgar Savisaar arvuti taga. Foto: Liis Treimann

Postimees.ee avaldab Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvamusloo, kus ta põhjendab Linnateatri ja Kultuurikatla rahastamist puudutava internetiküsitluse tegemist ning vaidleb vastu hääletuse suhtes tehtud kriitikale.

«Mitu pead on mitu pead,» ütleb Eesti vanarahvatarkus. Sellest lähtudes esitasingi kõigile Eestis elavatele inimestele küsimuse - millise kultuuriobjekti, kas Linnateatri või Kultuurikatla valmimist aastal 2011, mil Tallinn on Euroopa Kultuuripealinn, nad vajalikumaks peavad.

Meie soov kaasata selle otsuse langetamisse Eesti inimesed, kelle pealinnast on jutt, põhjustas omajagu poleemikat. Ei tea, kas tänu sellele või selle kiuste on esimese mõne päeva jooksul oma hääle ühe või teise kultuuriobjekti kiire valmimise poolt andnud tuhanded inimesed. Hääletus on avatud 10. detsembrini.

Nagu küsimust rahvale esitades ütlesin - saadan volikogusse täpselt selle otsuse, mille poolt on enamus. Seega on küsitlus toimiv, siduv ja mis kõige olulisem - läbinisti aus ja läbipaistvalt korraldatud.

Seega julgustan ma kõiki Eesti inimesi oma arvamust avaldama. Teeme selle otsuse koos, sest koos teeme kõige parema otsuse.

Eesmärgiks on diskussioon

Püüan vastata mõningatele kriitikute poolt välja öeldud väidetele, mis on esile kerkinud.

On öeldud, et inimeste seadmine sellise valiku ette on alatu. Mis on alternatiiv? - küsin vastu. Mille poolest olnuks parem, kui linnavalitsus oleks selle otsuse teinud suletud uste taga?

Osalusdemokraatiat on Eestis harvem kui mitmel pool mujal Euroopas - Šveitsis naljalt olulisi otsuseid ilma rahvahääletuseta ei olegi võimalik langetada.

Olen kategooriliselt teisel arvamusel kui need, kes paistavad sisendavat, et Eesti rahva käest ei sobivat selliseid asju küsida, kuna nemad ei tea kultuuriehitistest suurt midagi. Keegi pole pädevam linnale nõu andma millise projekti valmimine on pakilisem kui maksumaksjad, kelle kogutud rahast teater ehitatakse.

Pean kultuuri ja Euroopa kultuuripealinna programmi piisavalt oluliseks, et kultuuriküsimustes laiem diskussioon avada. Olin vist lihtsameelne kui lootsin, et ajakirjandus ergutab diskuteerima, ühe või teise objekti kasuks arvamust avaldama. Et ajakirjandus, kui demokraatia valvekoer, hoopis demokraatliku küsitluse enda vastu arvamusi õhutama hakkab, see oli küll ootamatu.

Kunagi andis Juhan Liiv Estoniale oma kuue. Elu on vahepeal edasi läinud. Täna aitab sellest, kui kultuurisõber annab oma hääle.

Kas pidanuks ignoreerima?

Kui tullakse teatrietendust nautima, siis olevat tegemist maailma kõige paremate ja targemate teatrikülastajatega. Kui aga tahetakse teada inimeste seisukohta rahade jaotamise üle, siis tuleb äkki välja, et needsamad inimesed on võhikud ja nende arvamus pole pädev. See suhtumine hämmastab mind ja teeb nõutuks. Kelle jaoks me teatreid ehitame - kas ainult nende direktoritele?

Tallinna linn on ikka küsinud linnakodanike arvamust - olgu siis tegu Harju tänava väljaehitamise või öise alkoholimüügi keelamisega. Minu üks eelkäijaid linnapea ametis - Tõnis Palts - korraldas 2005. aastal rahvaküsitluse Vabadussõja võidusamba asukoha üle ja see otsustati 3955 inimese poolthäältega.

Osavõtt oli väike, kuid kõigile oli antud võimalus otsuse tegemisel kaasa rääkida. Ei tohi alavääristada inimeste mõtlemisvõimet.

Kui riik tõstis teatripiletite käibemaksu, siis ei küsinud ta selle kohta ei elanikkonna ega ka teatraalide arvamust. Tallinnal on teine lähenemine, me küsime inimeste arvamust ja arvestame sellega. Ja oleme avatud ka teatrijuhtidele, isegi kui peame nende meelehärmiks arvestama ka teatrikülastajatega.

Teised Eesti erakonnad armastavad korraldada mitmesuguseid vastu-küsitlusi (maamaksu vastu, linnapea vastu jne.), meie teeme poolt - küsitlusi.

Ei mingit vastandamist

Meie ei vastanda linnateatrit ja kultuurikatelt. Aga muidugi me tahame teada, kumba neist kahest kultuuriehitusest peavad inimesed olulisemaks 2011. aastaks püstitada.

Selles mõttes talitavad õigemini kultuurikatla toetajad, kes kutsuvad suhtlusportaalides ja mujal internetis aktiivselt üles enda projekti kasuks hääletama. See väljendub ka hääletustulemustes, mis on internetis kõigile avalikud.

Linnateater on seni valinud mitte väga aruka taktika, püüdes diskrediteerida hääletust ja teatades, et nemad on valmis investeeringust üldse loobuma. Kui nii, siis on ju asi otsustatud!

Ärgu keegi arvaku, et need rahad jäävad kasutamata. Kõige rumalam on kutsuda oma toetajaid hääletamisel mitte osalema, sest siis jäävad nende soovid kaitsmata.

Vältisime poliitilisi süüdistusi

Veel on ette heidetud, et küsitluse eest maksab Keskerakond ja mitte linnavalitsus ning keegi ei tea, milleks kasutatakse kogutud andmeid.

Julgen kahelda, kas ajakirjandus oleks meiega rohkem rahul, kui maksaks linnavalitsus. Siis süüdistataks meid «valimis(eelse) propaganda» kinnimaksmises maksumaksja rahakotist. Muidugi on õigete otsuste langetamine linnavalitsuses ka erakonna mure, sest viimastel valimistel usaldas linnarahvas võimu just Keskerakonnale.

Mingeid andmebaase ei koguta. Ainus palve hääletajaile on oma hääl e-postiaadressi abil kinnitada. See on selleks, et vähegi eristada tõsiseid inimesi naljameestest, kes kasutavad seda küsitlust oma sügavalt alateadlike tungide subjektina.

See on andnud ka tulemusi, kui vaatate, siis «Elvira Habemeajajaid» ja «Savi Seebiks» kuulutajaid nimekirjas enam ei ole.

Andmed on kaitstud

Muide, taolisi küsitlusi, mille käigus võivad tekkida ka isikuandmete baasid, on tehtud varemgi, ainult siis ei pööranud andmekaitse inspektsioon neile mingit tähelepanu.

Keskerakonna noortekogu juhtis inspektsiooni tähelepanu ühele Reformierakonna poolt läbiviidud küsitlusele Tallinna asfaldiaukude kohta, kus vastajalt küsiti mitmesuguseid isikuandmeid.

Andmekaitse inspektsioonist vastati meie noortele, et nemad ei suuda Reformierakonna kodulehekülge internetist kuidagi üles leida. Noored aitasid neid ja andsid neile soovitud aadressi.

Viimaseks on püütud väita, et sellise küsitluse läbiviimine näitab Tallinna rahanduslikult nõrka seisu.

Riik sulgeb rahakraanid

Linna rahandusliku seisu üle ei saa kurta. Küll aga teeb muret, et üha enam seaduste ja lepingute järgi riigile pandud kohustusi kultuuri-, haridus- ja spordi valdkonnas jäetakse tegelikult omavalitsuse õlule.

Järgmise aasta riigieelarvest jäeti täies mahus välja Lauluväljaku renoveerimise kulud ning osaliselt ka Tallinna loomaaia investeeringud ja Kultuuripealinn 2011 kulud.

Kõigi nende kulude suhtes oli riik lepingutega võtnud enese peale kohustused, mida nüüd ei täideta. Muide, ka Linnateatrile riigi poolt eraldatavat tegevustoetust kärbiti, aga keegi ei näi selle üle pahandavat.

Riigi kärped eelarves ei puuduta mitte üksnes kultuurivaldkonda.

Tallinnas on kõige suurem noore põlvkonna juurdekasv. Riik kuulutas aplombiga välja programmi «Igale lapsele lasteaiakoht», aga Tallinna lastele ei tule sellest järgmisel aastal sentigi.

Muidugi me peame seetõttu oma eelarvekulutusi mitmes valdkonnas ümber hindama, et kõige hädalisemad vajadused saaksid ikkagi kaetud.

Varjatud lobby välistatud

Käesoleva küsitluse tulemusel otsustakse, milline kultuurihoone valmib esimesena. Teisena valmib see ehitis, mis jääb teiseks. Seega on küsimus vaid järjekorras - kõik muu on emotsioonid.

Viimane, mida tahaks, on see, et Linnateatri ja Kultuurikatla tegijad teineteist nüüd altkulmu vaatavad - sel ajal kui üks hoiab kõrvale, teevad teised tööd.

Arvan, et palju enam pahameelt tekitanuks teatrijuhtides lahendus, kus otsus nende teatrimaja saatuse kohta oleks tulnud linnavalitsuse kabinettidest - ja õhku oleks jäänud kahtlused, et selle taga on teise poole lobby, mida kahjuks ka kultuurivaldkonnas ei tehta alati puhaste kätega.

Täna on lobby välistatud, asjakohased selgitused lubatud, protsess avalik ja kõigile arusaadavate ning mõistetavate reeglitega.

Ärge laske ennast eksitada

Ärge laske ennast eksitada Tallinna volikogu opositsiooni üleskutsetest «propagandaraha» üleandmisest kultuurile. Selle 43 miljoniga, millest nad räägivad, ei ehita valmis ei üht ega teist. Pealegi, see, mida nad nimetavad «propagandarahaks», läheb tegelikult linnavalitsuse teenindussaalide ülalpidamiseks, Tallinna veebi haldamiseks, aga ka telesaadeteks ja ajalehtede väljaandmiseks. Neid ajalehti loeb küsitluste põhjal 62 protsenti linnaelanikest, järelikult on nende ilmumine inimestele tähtis.

Isamaa ja Res Publica Liit heidab meile ette, et me olevat loobunud Brüsselile antud lubadusest ehitada 2011. aastaks valmis kõik Euroopa Kultuuripealinna tiitli hoidmiseks vajalikud hooned. Selline lubadus tõepoolest anti - ühiselt Eesti riigi ja Tallinna linna poolt.

Kärpides 2/3 võrra Kultuuripealinn 2011 finantseerimiseks ettenähtud summasid, ütles riik sellest lubadusest paraku lahti. Veelgi enam - riik lubas kultuuripealinna aastaks valmis ehitada Eesti Kunstiakadeemia. Nõudku IRLi propagandistid kõigepealt riigilt selle hoone ehitamist nagu lubatud, küllap me Tallinna kultuuriehitustega lõpuks ikkagi ka ise valmis saame.