Peaministrid: loome ühise elektrituru Põhjamaadega

Leedu peaminister Gediminas Kirkilas, peaminister Andrus Ansip ja Läti peaminister Ivars Godmanis kohtusid Tartus. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu peaminister Gediminas Kirkilas otsustasid, et vajalik on luua Balti- ja Põhjamaade ühine elektrienergia hulgiturg aastaks 2013.

Peaministrid kohtusid Tartus, et rääkida koostööst majanduse, energia ja kaitsepoliitika vallas. Ühiselt kinnitati, et oluline on jätkata ühiste projektidega, mis tagavad energiajulgeoleku nii Eestile, Lätile kui Leedule.

Peaministrid otsustasid, et vajalik on luua Balti- ja Põhjamaade ühine elektrienergia hulgiturg aastaks 2013.

«Koos uute ühenduste loomisega peab toimuma ka Balti- ja Põhjamaade elektri hulgiturgude ühendamine, et tagada valikuvõimalus nii hinnas kui kvaliteedis,» sõnas peaminister Ansip.

Tema sõnul aitab Põhjamaade elektrituruga ühinemine suurendada kindlustunnet, et tagatud on pidev energiaga varustatus.

Esimeseks sammuks sellel suunal on Baltimaade elektriturgude seadusandluse ühtlustamine Põhjamaade turupõhimõtete alusel.

See tähendab turul opereerimise lihtsustamist ning läbipaistvamaks muutmist.

«Hetkel takistavad ühenduste loomist Balti riikide elektrituru regulatsioonide eripärad, näiteks erinevad elektriimpordi põhimõtted kolmandatest riikidest,» sõnas Ansip. Konkreetse tegevuskava töötavad välja kolme riigi spetsialistid järgmisel aastal.

Kohtumisel kinnitati, et kõigi kolme Balti riigi huvides on võimalikult kiire ühenduste valmimine Põhjamaadega - Eestit ja Soomet ühendava Estlink 2 ja Balti-Rootsi elektrikaabli valmimine.

«Need ühendused annavad lisavõimsusi, mis aitavad vältida võimalikku elektridefitsiiti kogu piirkonnas,» märkis Ansip.

Kaitsekoostöö küsimustes peeti oluliseks õhtuturbe lahenduste ühtsete põhimõtete vastuvõtmist aastaks 2018. Peaministrid kinnitasid ka Via Baltica ja Rail Baltica projektide jätkumist. Kasvavate liiklusmahtude juures pakuvad need projektid uusi vajalikke logistilisi lahendusi.





BALTI MINISTRITE NÕUKOGU PEAMINISTRITE NÕUKOGU
ESIMEHE JÄRELDUSED: TÄISTEKST

Eesti peaminister hr Andrus Ansip, Läti peaminister hr Ivars Godmanis ja Leedu peaminister hr Gediminas Kirkilas kohtusid Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames 20.-21. novembril Tartus.
Peaministrite nõukogu arutas kolmepoolset koostööd puudutavat ja lisaks ka muid rahvusvahelisi küsimusi.

Energia
Peaministrid arutasid energiasektori arenguid ja koostööd. Nad kinnitasid üle oma pühendumust jätkata projektidega, mis tagavad Eestile, Lätile ja Leedule parema energiajulgeoleku. Nad nõustusid, et koostöö peaks jätkuma toimiva Balti energiaturu loomiseks, mis rajaneks ühtlasemal tururegulatsioonil ning integreeruks Põhjamaade energiaturuga. Peaministrid rõhutasid samuti Balti energiavarustussüsteemi ning ülejäänud Euroopa Liidu ühendamise olulisust.
Peaministrid tervitavad teises strateegilises energiaülevaates esitatud prioriteetseid samme: EL-i energiajulgeoleku ja solidaarsuse tegevuskava ning kutsuvad üles Balti vastastikuse sidumise plaani kiiret alustamist ja ellurakendamist, mis seoks Balti regiooni vastastikku ülejäänud EL-iga, võttes arvesse regiooni julgeoleku ja solidaarsuse eesmärke. Plaan peaks algama Balti ning EL-i energia- ja gaasivõrgustiku ühendamise investeeringukavade selge püstitamisega.
Peaministrid märkasid, et 2008. aastal teostati Leedus uue tuumaelektrijaama ning Narva Elektrijaamade kapitaalremondi keskkonnamõju hindamised. Peaministrid rõhutasid vajadust kiirendada ettevalmistustöid Leedus uue tuumaelektrijaama ehitamisel.

Kaitse
Peaministrid arutasid kaitse valdkonnas tehtavad koostööd ning Balti riikide panust NATO ühisesse püüdlusse tagada julgeolek ja stabiilsus oma liikmesriikidele ning kaugemalgi. Nad rõhutasid, et 2010. aasta NRF-14 ühise Balti rotatsiooni ettevalmistusprotsess on Balti riikide jaoks tipp-prioriteediks. Balti riigid on jätkuvalt pühendunud Liidu kesksele rollile julgeoleku tagajana üleatlandilises piirkonnas. NATO koostöö nähtavus Balti mere regioonis võib anda panuse Liidu ja partnerite eesmärkidele Balti mere regioonis.
Peaministrid rõhutasid kaitseministrite poolt 2008. aasta mais vastuvõetud õhuturbeoperatsiooni lahenduse ühiste poliitiliste juhiste tähtsust pärast 2018. aastat ning ootavad huviga aastast 2018 teostatava edasise õhuturbe analüüsi valmimist.
Peaministrid avaldasid toetust Balti mereväe koostööle kooskõlas kaitseministrite poolt 2008. aasta mais vastuvõetud poliitilise juhendiga.
Peaministrid kinnitasid uuesti Balti Kaitsekolledži kui laialdaselt tunnustatud riikidevahelise personalikolledži kõrge standardi säilitamise ühist eesmärki. Balti Kaitsekolledž saab edaspidigi Balti valitsuste toetust Balti riikide ja teiste riikide staabiohvitseride ja riigiteenistujate koolitamisel, kes osaleks riikidevahelistes staabipositsioonides ning juhiks oma organisatsioonide ümberkujundamist.

Keskkonnaküsimuste-alane koostöö
Peaministrid tunnustasid EL-i kliima- ja energiapaketi olulisust, mis edendab taastuvate energiaallikate kasutamist ja lisaks suurendab ka energiajulgeolekut, tõhustab energiasäästlikkust ning mitmekesistab tulevikus EL-i energiaga varustamise võimalusi.
Peaministrid tuletasid meelde Euroopa Nõukogus kokkulepitud ajakava paketi kinnitamiseks ning rõhutasid, et see peaks olema kulutasuv terve Euroopa majandusele ning võtma arvesse Euroopa elektrituruga ebapiisavalt integreerunud Balti riikide eriolukorda.
Peaministrid on veendunud, et EL-i Balti mere strateegia tõstaks EL-i integratsiooni ning kaasatust Balti mere regioonis. Strateegia aitaks kaasa Balti merega seotud keskkonnaalaste valupunktide lahendamisel, annaks panuse jätkusuutlikule majanduskasvule ning Balti mere regiooni konkurentsivõimele ja vabade ressursside tõhusamale kasutamisele kõikidel tasanditel.

Transpordisektoris tehtav koostöö
Peaministrid kinnitasid taas oma pühendumust nii Via Baltica kui Rail Baltica arendamisele ning kutsusid transpordiministreid üles astuma vajalikke samme mõlema projekti nähtavuse säilitamiseks EL-i ja Balti mere regiooni transpordipäevakorras. Antud transporditeede arendamine peab tagama kogu piirkonnale üha kasvavate liiklusmahtude tarbeks tänapäevased logistikalahendused.
EL-i ja Venemaa piiril liiklusummikuprobleemide leevendamiseks on tarvis paremat EL-i, Balti ja bilateraalset koostööd. Selles kontekstis rõhutasid peaministrid EL-i ja Venemaa tolliandmete vahetamise pilootprojekti ellurakendamise ning EL-i ja Venemaa piiriga seotud teede infrastruktuuri arendamise tähtsust.
Peaministrid tervitasid samuti Leedus esimese Euroopa-Aasia transpordiministrite kohtumise korraldamise algatust kui suurepärast võimalust Balti riikidele panustada Euroopa Liidu ja Aasia riikide vahelise kaubanduse ja transpordi arendamisse ja sellele kaasaaitamisse.
Peaministrid rõhutasid vajadust leida EL-i põhjadimensiooni raames tekkivas transpordi- ja logistikapartnerluses uusi võimalusi.

EL-i ja Venemaa suhted
Peaministrid näevad EL-i ja Venemaa koostöö selgeid hüvesid. Siiski on EL-i ja Venemaa suhe muutunud. Tõeliseks partnerluseks vajalik kindlustunne tuleb Venemaa-Gruusia konflikti järel taastada. EL-i ja Venemaa vahelise dialoogi edenemine oleneb Venemaa võimest täita endale Euroopa vastastikkuse ning koostöö põhimõtete suhtes võetud kohustusi.

Euroopa naabruspoliitika
Balti riigid toetavad Euroopa naabruspoliitika raames kindlalt ida partnerluse tugevdamist. See lisab Euroopa naabruspoliitikasse vajaliku multilateraalse mõõtme. Peaministrid kutsuvad üles ida partnerluse täiendavale väljaarendamisele ning ellurakendamisele, et rajada tee partnerriikide täiendavale majanduslikule ning poliitilisele integreerumisele EL-iga ja edendada nende sotsiaalmajanduslikku arengut.

Majandus- ja rahandusküsimused
Peaministrid vahetasid põhjalikult seisukohti rahvusvaheliste finantsturgude olukorra ning siseriiklike majandusarengute osas. Nad rõhutasid vajadust jätkata konservatiivse rahanduspoliitika ellurakendamist ning majanduse ja finantsturgude muutuste suhtes tähelepanu säilitamist. Nad nõustusid, et hetke keerukas majandusolukord ei paku mitte ainult väljakutseid, vaid ka võimalusi.
Peaministrid toetavad finantsturgude stabiliseerimiseks tihedamat globaalset koostööd. Tähelepanu keskmes peab olema vabaturumajanduse põhimõtete alalhoidmine, võttes samal ajal kasutusele reegleid, mis turgude globaalsele iseloomule paremini vastavad. Uued eeskirjad peavad arvestama kasvavat arvu turuosalisi, sätestama kõikehõlmavamat reeglistikku ning järelevalvesuutlikkust. Pikemas perspektiivis peaks eesmärgiks ikka olema paindlik globaalne rahandusarhitektuur, mis ei kannata ülereguleerituse all.

Järgmine peaministrite nõukogu kohtumine toimub Leedu eesistumise ajal 2009. aastal.