Koolitervishoiureformi eelnõu kohaselt tavakoolidest kooliarsti ametikohtade kaotamine on abilinnapea Merike Martinsoni arvates lühinägelik ja vastutustundetu, sest juba praegu puudub õpilaste tervisest piisav ülevaade.
Martinson: ilma kooliarstideta kannatab laste tervis
«Seoses laste tervise halvenemise ja negatiivsete tervisekäitumise ilmingute sagenemisega on varajane diagnostika ja arsti teenuse kättesaadavus õpilasele võimalikult lähedal, koolikeskkonnas, väga tähtis,» ütles Martinson eilsel SA Tallinna Koolitervishoid nõukogu koosolekul.
«Suure töökoormusega töötavatele perearstidele seni koolitervishoiuteenust pakkuvate arstide ülesannete üleandmine pole reaalne ning võib tekitada negatiivseid tagasilööke laste tervise arvelt; kooliõe ülesanne on tegelda ennetustööga, tal puudub pädevus diagnostikaks ja raviks,» põhjendas Martinson kooliarsti tegevuse jätkumise vajadust.
Martinsoni sõnul on ka Soomes, kus vahepeal kooliarstide ülesandeid vähendati, hakatud taas nende vajadust mõistma: näiteks on seal just kooliarst see, kes paneb tähele lapse psüühikahäireid.
SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimees Kädi Lepp kahtleb, kas perearstidel jätkub ikka aega õpilaste profülaktiliseks läbivaatuseks, nõustamiseks, sotsiaalsete ja vaimse tervise küsimuste lahendamiseks.
Tema sõnul tuleks mõelda sellele, et tervislike erivajadustega laste puhul võib perearstikeskuses käimine hakata segama õppetööd.
SA Tallinna Koolitervishoid nõukogu esimees Merike Martinson esitas 2. septembril nõukogu ettepanekud sotsiaalministeeriumis välja töötatud koolitervishoiuteenuse seadusemuudatusi puudutavale eelnõule, põhjendades kooliarstide tegevuse jätkamise vajadust üldhariduskoolides.
Tallinna linn on toetanud kooliarstide tegevust oma eelarvest ning kavatseb seda teha ka edaspidi.
Tallinna 81s koolis on praegu 23 arsti ja 74 kooliõde. Alla 600 õpilasega koolides on õde osalise koormusega.