/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2011/07/15/671480t1h2d48.jpg)
Lastevanemate Liidu liikme Liisa Pakosta kinnitas aga, et lapsevanemaid huvitab oma laste kaitsmine väga, kuid oluliselt keerulisemaks on läinud mõistmine, et millal ja mille vastu ning kuidas kaitsta tuleks.
Pakosta: laste kaitsmine on muutunud keerulisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui lastega koos ajakirjandust lugeda või televiisorit vaadata, siis üks alkoholi- ja pesureklaam ajab teist taga ja ongi keeruline selgitada, et teleris olev tädi võib, kuid kui mõni onu palub ka sinul poseerida, siis see on saatanast, sest sa oled selleks veel liiga noor,» selgitas ta.
Pakosta toonitas, et kuigi selgitada tuleb pidevalt, on vastakaid sisendeid lihtsalt nii palju.
«Sedasama mitu põlvkonda vana õpetust, et ära mitte kunagi mine mitte ühegi võõraga kuhugi või võta temalt midagi, seda tasub kogu aeg meelde tuletada,» lisas ta. «Põhimõtteliselt tuleb ikkagi lapsele väga selgelt selgitada, et mis on normaalne ja mis ei ole ning kuidas toimida, kui miski tundub ebanormaalne. Seda tasub teha igal vanemal, et laps oleks teadmiste ja vajaliku enesekindlusega «relvastatud» mistahes puhuks.»
Pakosta sõnul peavad vanemad ka silmad lahti ringi käima ja vaatama, kellega laps nii pereringis kui ka mujal suhtleb. Samuti tuleks jälgida lapse käitumismuutusi, meeleolumuutusi, muresid ja hirme.
«Ja ehkki see on väga keeruline, siis teatud määral tuleks olla kursis ka sellega, mida laps internetis teeb,» lisas ta.
Pakosta lisas, et ehk pole nii oluline olla kursis veebis toimuvaga, vaid last tuleb juba varem varustada teadmiste, väärika enesekindluse ja eetikaga, et ta kohe teada annaks, kui midagi sellist temaga veebis juhtub.
«Kui noor inimene tahab, suudab ta oma tegevuse jäljed peita täielikult lapsevanema eest, kes reeglina on arvutiasjanduses oluliselt kobam,» arvas Pakosta. «Tähtis oleks seega saavutada, et noore inimese tahtmised ja hirmud oleksid lapsevanemale aimatavad ja räägitavad.»
«Suures plaanis pole ju oluline, kas kuritegu toimub virtuaalselt või näost näkku. Peab laps mõistma, et see on vale ja tuleb vanemaid teavitada,» lisas ta.
Vanemate laste ehk juba noorte puhul on aga tähtis, et viibiksite lastega koos ja mitte poleks lihtsalt samas ruumis.
«Kui te viibite oma lapsega ühes ruumis ja räägite, et kas siis te ka tegelikult viibite vaimses mõttes samas ruumis ja kas te ka tegelikult räägite,» selgitas Pakosta. «On suhteliselt tavapärane, et noored otsivad seiklusi ja kombivad täiskasvanutemaailma piire oma arusaamisi mööda - paljut võibki muuta see, kui põhjalikud need oma arusaamised on ja millisel moel osatakse riske hinnata.»
Pakosta sõnul on tema peres usalduslikud suhted ja mitte maniakaalne kontroll, kuid samas teatakse, kus pereliikmed parasjagu on, kellega suhtlevad ja millal tulevad.