Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Kaitseministeerium vaidleb tšehhidega võidusamba tööde üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tiit Kobrusepa tehtud uus makett Vabadussõja võidusambast.
Tiit Kobrusepa tehtud uus makett Vabadussõja võidusambast. Foto: Sternfeld & Laidre OÜ

Kaitseministeerium vaidleb Vabadussõja võidusammast rajava tšehhi firmaga lisatööde tasumise üle, mis kergitavad samba lõpphinda suuremaks kui 100 miljonit krooni.

«Tšehhid soovivad tõepoolest mõningate kulude katmist, millega varem arvestatud ei oldud, kuid kuna meie läbirääkimised on pooleli ja pooled revideerivad eelmise kohtumise käigus saadud info põhjal oma seisukohti, siis ei tahaks mingite numbritega spekuleerida,» lausus Postimees.ee`le kaitseministeeriumi avalike suhete nõunik Meeli Hunt.

Ta tõi välja mitmeid samba rajamisega tehtud tõid, mida algselt ei osatud ette näha ja mis kergitavad monumendi hinna kaitseminister Jaak Aaviksoo poolt lubatud 99,3 miljonist kroonist suuremaks.

Nii näiteks tuli tšehhi firmal San Souci s.r.o. ehitada samba postament algselt kavandatust sügavamale ning selleks tellitud raudbetoonelemendid on ministeerium valmis ka kinni maksma.

Samuti tellis kaitseministeerium Hundi sõnul täiendava tööna Sans Souci s.r.o.-lt klaaselemendi kuulikindlustesti, mille ka klaasi katsetuskoda teostas.

Tööde käigus otsustasid tšehhid turvalisuse kaalutlusel kasutusele võtta klaaspaneele läbivad metallkinnitused.

«Arvestades, et kinnitite kohad jäävad näha, siis monoliitse väljanägemise saavutamiseks ainuke võimalus on katta kinnitite poldid klaasist «mütsikestega», et minimiseerida mitte monoliitset väljanägemist,» märkis Hunt.

Ta lisas, et tööd on planeeritust kallimaks läinud ka ehitusloa kahekuulise viivituse tõttu, mis on sundinud ministeeriumi korvama osaliselt külmemast ilmast tuleneva lisakütte kulutused.

«Vaidlusalune teema on valguslahenduse katsetamiseks loodud näidissein,» lausus Hunt. «See teema on hetkel arutuse all, sest nii autorid kui ka ministeerium leiavad, et näidissein on olnud vajalik Sans Souci s.r.o. tootearendustööks, mis on omakorda olnud vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks.»

Sans Souci s.r.o. aga leiab, et oma töös oleks klaasimeistrid toime tulnud ilma näidiseta ning näidisseina valmistamine on tehtud puhtalt vastutulekuks, et autorid, kes loomulikult soovivad parimat esteetilist lahendust saaksid jälgida parima katsetuse printsiibil valmivat lõpptulemust, lisas ta.

Tagasi üles