/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/07/22/679786t1h450d.jpg)
Kuna varasematel aastatel on väliseesti lastele korraldatud keelelaagritesse olnud märksa enam soovijaid kui kohti, siis tänavu tehakse üks vahetus lisaks.
Lapsed tõttavad nii idast kui läänest Eestisse keelt õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soovijaid on olnud rohkem kui kohti ja sellepärast me olemegi püüdnud vahetuste arvu tõsta, et rohkem lapsi saaks laagris osaleda,» rääkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna välisõppe ekspert Andero Adamson.
Tänavused väliseesti laste suvised keelelaagrid toimuvad kolmes vahetuses Pärnumaal Audrus Ojakol. Sel aastal osaleb laagris 70 last Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Venemaalt (Petseri, Moskva, Peterburi, Ülem-Suetuk, Krasnojarsk, Arhangelsk), Iirimaalt, Belgiast, Saksamaalt, Ukrainast, Valgevenest, Kasahstanist, Norrast, Taanist, Šotimaalt, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest (California, Michigan, Viginia osariikidest).
Keelelaager on mõeldud eesti päritolu lastele, kes on mõnda aega Eestist eemal elanud. Samuti peavad laagrisse tulijad oskama eesti keelt.
«Kunagi varem on olnud juhuseid, et tulid lapsed, kes ei osanud eesti keelt, ja siis räägiti omavahel vene või inglise keeles,» sõnas Adamson. Ametniku sõnul on laager aga ennekõike suunatud nendele eesti päritolu lastele, kes tahavad keeleoskust parandada ja alal hoida.
Laste keeleoskust ametlikult ei kontrollita, küll aga palutakse nende eesti keele õpetajal või kohalikul eesti seltsi esindaja kinnitada nende keeleoskust.
«Oleme püüdnud korraldad nii, et laagris saaksid osaleda nii ida kui lääne poolt tulevad lapsed, et neil tekiks omavaheline puutepunkt,» selgitas Adamson.
Seetõttu püütakse ka laagrivahetusi koostada nii, et seal oleks enam-vähem sama palju nii lääneriikidest kui ka endise NSVL aladelt tulijaid. «Sest selge on see, et ida poolt on siia raskem pääseda, kuna nende vanemate majanduslikud võimalused ei ole need, mis läänest tulevatel lastel,» lisas ta.
Kolme laagrivahetuse korraldamine läheb riigile maksma ligikaudu 67 000 eurot, millest kaetakse osalejate sõidupiletid ja laagrikohamaksumus. Laagreid rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi eelarvetest, laagrite elluviimine toimub koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed.