/nginx/o/2008/07/02/53637t1ha50a.jpg)
Eesti on esimesel kohal tabelis, mis näitab Erasmuse programmis osalenud välistudengite rahulolu sihtriigis veedetud semestriga. Õppetööga rahulolu näitavas tabelis sai Eesti 25 riigi arvestuses kümnenda koha.
Kõige rahulolevamad on Eestis õppinud välistudengid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestist ilmselt oodatakse palju vähem kui mõnest teisest riigist, siia tullakse palju väiksemate ootustega. «Positively surprising,» nagu meie presidendiprouagi ütles,» rääkis Erasmus üliõpilaste vahetusprogrammi uuringumeeskonna liige Marge Taivere.
Tema hinnangul on palju erinevaid faktoreid, miks just Eestis õppinud üliõpilased oma vahetussemestrit kõige kõrgemalt hindavad.
Varasematest i-graduate uuringutest on välja tulnud, et Eesti ülikoolid pakuvad välisüliõpilaste hinnangul väga häid tugiteenused. Taivere sõnul saavad Eesti ülikoolid välistudengeid toetada nende vähesuse tõttu. Eestis õpib Erasmuse kaudu aastas umbes 800 välisüliõpilast, samas näiteks suurimates Hispaania ülikoolides õpib 3000 erasmuslast semestris.
«Kui uued üliõpilased meile saabuvad, siis neid on tegelikult nii vähe siin, et kogu lähenemine on hästi personaalne. Püütakse kõiki, kellel on probleem, igati aidata. Loomulikult ei suudeta suurtes ülikoolides tagada sellist personaalset lähenemist,» sõnas Taivere.
Tema hinnangul on Eesti ülikoolide juures välisõppuritega tegelevad tugistruktuurid nii head, et ei olegi enam palju, mida parandada. Tudengiorganisatsioonid aitavad välismaalastel sisse elada, ülikooli ning linna tutvustada, Eesti noortega tuttavaks saada ja vaba aega sisustada. Oma osa võivad mängida ka madal hinnatase koos hea infrastruktuuriga ning noorte hea võõrkeelte oskus.
Taivere kinnitusel proovivad Eesti ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonide esindajad oma tööd ja kogemust ka mujal Euroopas tutvustada. «On aastakonverentsid, kus käivad tugistruktuuride inimesed. EAIE (Euroopa Rahvusvahelise Hariduse Assotsatsioon) tuleb nüüd Kopenhagenis konverents, kuhu lähevad kõikide ülikoolide esindajad, just need inimesed, kes tegelevad välistudengitega,» ütles ta.
Lisaks suhtlevad omavahel pidevalt tudengiorganisatsioonid, alles hiljuti käisid mitmed välisriikide üliõpilasorganisatsioonid Eestis kogemusi omandamas.
«Eesti kümnes koht välistudengite rahuolutabelis hariduse osas ei ole mitte «alles kümnes», vaid tegelikult on see väga kõrge koht, kõvasti üle keskmise,» kommenteeris Taivere teist pingerida.
«Eespool on väga-väga kõvade ülikoolidega riigid. Kui meil on top 600-s üks ülikool, Tartu Ülikool ainult, siis USAs või Taanis, Iirimaal või Rootsis on tippülikoole päris-päris palju.»
Keskmine rahulolu õppetööga oli erasmuslaste seas viie punkti skaalal 4,06, Eestis õppinud üliõpilastel aga 4,15. Õppekvaliteedi tabeli esikoha pälvis USA, järgnesid Taani, Šveits, Iirimaa ja Rootsi. Eesti ülikoolidest kõrgemini hinnati ka Kanada, Austria, Hollandi ja Saksamaa õppeasutusi. Samas edestas Eesti Norrat, Soomet, Suurbritanniat, Belgiat ning kõiki osalenud Ida-Euroopa riike ja Vahemeremaid.