/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/09/72867t1hf2b1.jpg)
Venemaale kolida soovijate seas on vaid mõnikümmend töövõimelises eas inimest, samas on suurt huvi ümberasumise vastu üles näidanud pensionärid, keda programm ei hõlma.
Tööeas Venemaale ümberasujaid on Eestis vaid poolsada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa Tallinna saatkonna pressiesindaja Maksim Kozlov ütles täna, et praegu on Venemaale kolimiseks dokumentide vormistamise protsess pooleli 24 perel ehk 54 inimesel.
«Nendest on kümme peret juba kõik dokumendid täielikult vormistanud ning võivad iga hetk uude elukohta suunduda,» sõnas ta.
«Eesti elanike seas on suurimat huvi pälvinud võimalus kolida Kaliningradi oblastisse,» märkis Kozlov. Samuti on populaarsed Kaluga, Tveri ja Lipetski oblast ning Krasnojarski krai.
Kolivate perede seast üheksal on perepea Vene kodanik, kümnel Eesti kodanik ning viiel kodakondsuseta isik.
«Venemaale kolivad Eesti kodanikud vormistavad ajutise elamisloa ning seejärel taotluse Vene kodakondsuse saamiseks,» selgitas Kozlov.
Venemaa riikliku ümberasumisprogrammi sihtmärgiks on töövõimelises eas inimesed. Venemaal lähevad naised pensionile 55 ja mehed 60 aasta vanuselt.
«Venemaa Tallinna saatkonna konsulaarosakonna andmetel on Eestist Venemaale kolida soovivaid pensionäre väga palju, ent see programm ei ole nendele mõeldud,» sõnas saatkonna pressiesindaja.
Ümberasumise programmi kinnitas 2006. aastal toonane president Vladimir Putin, Eestis võeti esimesed avaldused vastu eelmise aasta oktoobris.