/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/11/20/95657t1he61c.jpg)
Tallinna tehnikaülikooli professor ning pealinna praeguse valimissüsteemi peamine väljatöötaja Sulev Mäeltsemees peab valeks ideed asuda Tallinna tükeldama väiksemateks omavalitsusteks.
Mäeltsemees peab Tallinna tükeldamist valeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toetan täielikult seda, et linnaosade õigused ja halduskogude õigused vaadatakse üle ning linnaosadele antakse õigusi ja kohustusi juurde,» ütles aastatel 1992-1993 linnavolikogu esimehe ametit pidanud Mäeltsemees täna Postimees.ee`le. «Linna keskvalitsuse ja linnaosade vaheline jaotus on kindlasti praegu probleem.»
Samas lisas ta, et linnaosadele õiguste andmisega peab piiri pidama ning ta ei pea mingil juhul õigeks Tallinna lagundamist üksikuteks täiesti iseseisvateks linnaosadeks.
«Margaret Thatcheri võimu ajal Londonis tehti nii, et London jagati 32 iseseisvaks linnaosaks ja kaotati Londoni linnavolikogu ning idee oli võimu detsentraliseerimine ja lähendamine rahvale,» rääkis Mäeltsemees.
Tegelikkuses kujunes aga olukord Londonis vastupidiseks, sest mitmed valdkonnad, nagu näiteks ühistransport ja tuletõrje, nõudsid ülelinnalist lähenemist, mistõttu linna ülesandeid hakati riigistama ning kaaluti lausa Londoni asjade ministeeriumi asutamist.
«Asja tuleks ka Tallinna puhul tervikuna vaadata ning mitte ainult mõelda, et anname linnaosadele muudkui õigusi juurde, sest see on samuti tupiktee,» tõdes ta.
Aastatel 1992 ja 1993 välja töötatud praegune valimissüsteem jagab mandaadid volikogus linnaosade vahel sel moel, et pooled volikogu kohtadest lähevad jagamisele linnaosade vahel võrdselt ning ülejäänu jaotatakse vastavalt valijate arvule.
Nii jagatakse näiteks Pirita linnaosas praegu valimistel välja viis volikogu kohta ning Lasnamäel 13 kohta. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on aga taoline erijaotus vastuolus põhiseadusega.
Kui mandaadid jagada kaheksas ringkonnas võrdselt valijate arvuga, siis läheks Pirital jagamisele kaks kohta ning Lasnamäel 18.
«Mina küll ei mõista õigeks seda, et Pirita peaks jääma kahe häälega ja Lasnamäe saaks 18 häält,» lausus Mäeltsemees.
Elanike arvu vahe on linnaosadel mehe sõnul küll väga erinev, kuid praegune mandaatide jaotus sai aastaid tagasi määratud seetõttu, et erinevad on ka kahe linnaosa ülesanded. Ja kahe häälega volikogus neid ülesandeid ei täida, lisas ta.
Mäeltsemees lausus, et suurte valijate arvuga linnaosade mõjuvõimu aitaks vähendada ka linnaosade halduskogude õiguste suurendamine.
«Kui halduskogud saaksid enam otsustada ning neil oleks suurem eelarveline võimalus, siis see oleks kahtlemata võimalus, et linnaosa spetsiifikat rohkem arvestada,» sõnas ta.
Praegu on halduskogudel pelgalt nõuandev roll linnaosavanema juures.