/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2008/09/04/71182t1hc901.jpg)
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp ütles, et linnaosade õiguste suurendamisega tuleb ettevaatlik olla ning soovitas õiguskantsleri tõstatatud valimissüsteemi probleemi lahendada esialgu ringkondade või mandaatide jaotamise muutmisega.
Linnasekretär hoiatab linnaosadele liigse võimu andmise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Linnavõimu muutmist kahetasandiliseks järgmiste valimiste (2009. aastal) ajaks küll teha ei jõua, seda võib ülejärgmisteks valimisteks (2013. aastal) kaaluda,» lausus Sepp täna Postimee.ee`le. «Kuid täna pole kahetasandilist omavalitsust ette nähtud ning selle muutmiseks oleks vaja suurt poliitilist konsensust.»
Sepp märkis, et linn on analüüsinud linnaosade halduskogude õiguste muutmist ja seeläbi linnaosale suuremate õiguste andmist, kuid tõdes, et linnavõimu detsentraliseerimisega ei saa liiga kaugele minna.
«Meil on teistest Euroopa linnadest näiteid, kus see hakkab arengut takistama,» sõnas ta. «Sa võid piirkondlikke huve arvestada, kuid see peab olema proportsioonis ülelinnaliste huvidega.»
Sepp tõi näideteks kolm valdkonda, kus peab otsuseid langetama eelkõige ülelinnalist huvi silmas pidades: teedeehitus, transpordisüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
«Täna tegelikult seda tendentsi, et õigusi allapoole antakse, väga ei ole,» lausus ta. «Kuid kui anda, siis sellisel juhul peab olema väga täpselt reguleeritud, millises valdkonnas jääb kellelegi lõplik sõna.»
Linnasekretär ütles, et kehtivas süsteemis linnaosade halduskogudel mingit vetoõigust pole ning nad on linnavõimule nõuandvaks organiks.
«Kuid halduskogude seisukohtasid võetakse praegu väga tõsiselt ning põhiline koht, kus nad kaasa räägivad, on planeeringud,»lisas ta.
Sepa sõnul oleks õiguskantsler Indrek Tederi üles tõstetud probleemile Tallinna volikogu valmissüsteemi vastuolust põhiseadusele, kõige õigem praegu lahendust otsida läbi ringkondade või mandaatide jaotuse muutmise.
Praegu kehtiva süsteemi kohaselt on Tallinna volikogu valimistel pealinn jagatud vastavalt linnaosadele kaheksaks ringkonnaks, kuid mandaadid ei jagata mitte otseselt valijate arvule tuginedes vaid spetsiaalsele erijaotusele, mis suurendab väiksemate linnaosade mandaatide arvu.
Tederi hinnangul on selline erijaotus põhiseadusega vastuolus olev, sest piritalase hääl on neli korda tähtsam kui lasnamäelase oma.
Sepp nimetas peamisteks valiku variantideks ülelinnalise ühe ringkonna moodustamise või kaheksa ringkonnaga jätkamise. Kuid lasnamäelase ja piritalase häälte võrdsustamise korral tähendaks teine variant Lasnamäele mandaatide juurde andmist ning Piritalt vähemaks võtmist.
Samuti on välja käidud võimalus lüüa osa linnaosi ühtseks valimisringkonnaks kokku, nagu näiteks riigikogu valimiste ajal, mil Tallinn on jaotatud kolmeks ringkonnaks. Ühe ringkonna moodustavad Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine, teise Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita ning kolmanda Mustamäe ja Nõmme.
Postimees.ee toob täna lugejatele erinevaid arvamusi, mil moel võiks lahendada õiguskantsler Indrek Tederi tõstatatud probleemi, et Tallinna volikogu kehtiv valimissüsteem ei vasta põhiseadusele.