«Ma joonistasin, kuidas me mereröövleid mängime,» ütles Maria. Sten-Erikule meeldis see pilt. Tema oleks sinna neile veel mõõgad ka kätte joonistanud. /.../ «Lähme parem õue,» ütles Sten-Erik, kuigi vihma veel sadas. Maria noogutas nõusolevalt. Nad läksid trepikotta ja vaatasid mõlemad salapärase pööninguluugi poole. Kumbki ei öelnud sõnagi.
«Hakkame mereröövliteks,» ütles Sten-Erik.
«Hakkame,» nõustus Maria.
Tellijale
Lugu täis värve, soojust ja sõprust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.