Merepäevade külastaja avastas radioaktiivse seadme

Merepäevade ajal võisid huvilised kasutada miinilaeva Sulev pardal olnud binoklit, mille küljes olev vesilood sisaldas radioaktiivset ainet. Foto: Alex K

Nädalavahetusel toimunud Tallinna merepäevadel avastas üks külastaja kaasasolnud dosimeetriga miinijahtijal Sulev radioaktiivse seadme.

«Üks inimene käis oma dosimeetriga laeval Sulev ning avastas, et seal on looduslikust tasemest kõrgem kiirgustase. Ta teavitas sellest häirekeskust ning päästeameti erikeemiatalitus ja keskkonnaameti kiirgusosakonna spetsialistid käisid kohal, mõõtsid selle seadme üle ja leidsid, et võiks selle anda üle ettevõttele, mis tegeleb taoliste asjade utiliseerimisega,» rääkis päästeameti pressiesindaja Reimo Raja.

Raja sõnul oli tegemist laevale paigaldatud binokliga, mille küljes oli vesilood. Ning vesiloodi juures andis dosimeeter märku lubatust suuremast kiirgusest.

Kohapeal asja kontrollimas käinud keskkonnaameti kiirgusseire peaspetsialisti Alar Polti sõnul oli binokli vahetus läheduses tõepoolest kiirgusfooni taseme tõusu märgata ning mõõteriistad näitasid, et kiirguse allikaks oli binokli aluse külge monteeritud vesilood.

Polt lausus, et laevale paigaldatud binokli juures on vesilood kasutu, sest laev ju kõigub kogu aeg. Asi olevat aga selles, et kõnealune binokkel ei olnud laeva statsionaarne seade, vaid oli sinna toodud lihtsalt selleks, et inimesed saaksid merele vaadata.

Algselt on see binokkel olnud ilmselt kahurväe varustuses ja seal oli ta mõeldud selleks, et oleks võimalik binokli alus korralikult rõhtseks seada ja võibolla siis vajalikke kõrgusi ja kaugusi mõõta. Radioaktiivset ainet sisaldas vesilood ilmselt seepärast, et tema näitu oleks ka öösel näha. Ilmselt polnud vesiloodil aga juba pikema aja jooksul mingit funktsiooni, sest ta oli üle värvitud.

Merepäevade külastajatel oli võimalus käia Sulevi pardal ning muuseas ka binoklist merele vaadata. Spetsialistide hinnangul kellegi elu ja tervis sealjuures ohus ei olnud.

«Rääkides kiirgustasemetest, siis juba umbes 10 cm kaugusel sellest vesiloodist oli kiirgustase umbes 60 korda nõrgem, kui vahetult selle vesiloodi pinnal. Ja umbes meetri kaugusel oli see umbes sama, mis looduslik foon. Nii et tema mõju ei ulatunud kuigi kaugele,» lausus Polt.

Spetsialist võrdles binokli kiirgustaset looduses käimisega. Näiteks kui olla vesiloodi vahetus läheduses pool tundi, saab inimene umbes samasuguse hulga kiirgust nagu siis, kui ta veedab terve päeva vabas looduses. Ning vaevalt et keegi seal pool tundi binokliga aega veetis.

Ta lisas, et vesiloodi näol oli tegemist kinnise kiirgusallikaga, ehk pindade saastumisi radioaktiivse ainega seal ei olnud. «Monteerisime vesiloodi aluse küljest maha ja mõõtsime kogu binokli uuesti üle. Ja siis oli binokli kiirgustase sama, mis ülejäänud ümbritsevas looduses,» ütles Polt. Homme viiakse radioaktiivne vesilood Paldiskis asuvasse radioaktiivsete ainete ladustamise kohta.

Ta rääkis, et aeg-ajalt tuleb ikka välja selliseid vanasti sõjaväe kasutuses olnud seadmeid, millel võivad olla pimedas helendavad näidikud. Need ei pruugi alati radioaktiivset ainet sisaldada, aga vahel tuleb seda ette. Selliste seadmete kokku korjamiseks algatas keskkonnaministeerium aasta tagasi kampaania, mille käigus on inimesed selliseid kellasid ja kompasse ka ära andnud.

«Igal juhul me oleme tänulikud inimesele, kes ühe sellise seadme avastas ja sellest meile teatas,» ütles Polt.