/nginx/o/2011/04/05/552088t1h2e47.jpg)
Aprillis ametisse asunud valitsus pole üllatanud, kuid mitmetes olulistes küsimustes on esimese saja päevaga suudetud kõvasti edasi liikuda, leiab uuringufirma Praxis.
Praxis: valitsus on mitmes olulises küsimuses tempot tõstnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Midagi ootamatut või täiesti uut pole valitsus teinud, kuid see ei olnud ekspertide jaoks üllatus - nii ennustasid nad ka oma valitsemisprogrammi analüüsis. Vaatamata olemasolevate strateegia ja suundade jätkamine on mõnes küsimuses kolme kuu jooksul tehtud läbimurdeid või vähemalt tempot tõstetud.
«Nii on kõrghariduse reformimise diskussioon seekord palju lähemal reaalsete muutustele ning avaliku teenistuse ümberkorraldused või ka olulised õigusaugud liiguvad jõuliselt ammu oodatud ja arenenud riikidele sobilike lahenduste suunas,» selgitasid Praxise eksperdid Postimees.ee palvel valitsuse sadat päeva hinnates.
Praxise ekspertid kahtlesid, kas eelmise valitsusega samas rütmis, samade erakondade ja ministriportfellide jaotusega jätkav valitsus üldse vajabki hoovõtuks sadat päeva.
«Seda on tõestanud mitmed ministrid, aga ka Riigikogu, et kui on tahe ja selge siht, siis jõuab 100 päevaga tegudeni küll,» märkisid nad
Praxise arvates püüab Reformierakond valitsuskoalitsiooni juhtiva parteina paati mitte kõigutada ning IRL samal ajal valijatele oma tegija-staatust tõestada. Samas on valitsuse tegevuskavas ülekaalus peaministripartei lubadused.
«IRL-i valmislubaduste jõulise täitma asumise, eriti koduomanike maamaksu vabastamise näitel, võiks kanda positiivse poolele, kui sellel poleks hirmsat populismi ja räpaka elluviimise maiku juures. Seega võib seda käsitleda nii kollektiivse õnnestumise kui ka altminekuna,» leidsid eksperdid.
Nende hinnangul jäeti kasutamata võimalus sisuliseks maksudebattiks ning sellest võib kujuneda Pyrrhose võit nii IRL-i, koduomanike kui ka kogu ühiskonna jaoks.
Poliitikauurijad tõid sisulise ja positiivse tegevuse eest esile justiitsminister Kristen Michali, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti.
«Kahtlemata on olude sunnil tulipunkti sattunud välisminister suutnud tõestada Eesti välisdiplomaatia edukust ja tugeva rahvusvahelise lõimimise olulisust. Teenitult võib ta varasema töö eest loorbereid ka seekord lõigata,» märkisid Praxise töötajad.
Nende sõnul selguvad riigieelarve prioriteetide ja põhimõttetega seotud olulised algatused sügisel, hiljemalt enne jõule kui 2012. aasta riigieelarve saadetakse Riigikokku.
«Niisuguseid otsuseid peaks valitsemisprogrammi järgi tulema kõikidelt ministritelt. Saab näha, kes suudab sisuliselt teha poliitikat ja kes allkirjastab käskkirjasid juba ammu otsustatud rahaeraldistele või võtab vastu välismaa kolleege,» teatasid poliitikauurijad.
Praxise kollektiiv nentis kahetsusega, et sisulist opositsiooni on Eestis endiselt väga vähe. Seetõttu on oluline jälgida, kas erinevate sotsiaalpartneritega läbirääkimise ja arvestamise kultuur muutub kaasavamaks või veelgi enam autoritaarsemaks. Praxise hinnangul on lootust, et kaasamise ja arvestamise pinnalt sünnib kindlasti lähiajal olulisi erinevusi.