/nginx/o/2011/01/04/493497t1h558c.jpg)
Tallinna Ülikoolis kuuendat korda alanud suveülikoolis alustasid eesti keele õppimist 68 välismaalast, kõige kaugemalt tulijad on pärit Jaapanist, Argentinast, Austraaliast ja Serbiast.
Eesti juured ja keele ilu tõid välismaalased eesti keelt õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldiselt jagunevad eesti keele õppijad kolme rühma: ühel on siin lähedased või esivanemad, teine õpib eesti keelt ka koduülikoolis ning kolmandat lihtsalt paelub tillukese Eesti eksootiline ja ilus keel,» rääkis Õhtulehele suveülikooli projektijuht Birgit Kirsimägi.
Lätlasest keelhuvilise Lelde saatis suveülikooli tema eestlannast vanaema ja neiu arvates on tegu maailma seksikaima keelega ning tema lemmiksõnaks on «terviseks».
Kui Türgist pärit Mustafa 2008. aastal esimest korda TÜ suveülikooli läks, sattus ta ühte rühma koos üheksa mehega ning kõigil kümnel põhjus keele õppimiseks sama – eestlannast kallim või naine.
«Eesti keel on tõenäoliselt kõige keerulisem keel maailmas,» arvas Jaapanist pärit Raimu, keda eelmisel suvel Tallinnas käies liigutas siinsete inimeste lahkus südamepõhjani ja nii otsustaski ta sel aastal tagasi tulla.