/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/11/02/458770t1h7fb5.jpg)
Eestile on tänavu poole aastaga varjupaigataotluse esitanud 33 inimest, neist enim ehk kümme inimest on Kongo Demokraatliku Vabariigi kodanikud.
Eestist on tänavu enim varjupaika küsinud Kongo kodanikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ene Vihtla ütles BNSile, et varjupaika soovivate inimeste nimekiri on tänavu päris kirju ning esindatud on mitmed eksootilised riigid.
Lisaks Kongo kodanikele on Eestist tänavu varjupaika küsinud kolm määratlemata kodakondsusega inimest, kolm Kameruni, kolm Afganistani, kolm Liibüa, kolm Venemaa, kaks Valgevene, üks Palestiina okupeeritud ala, üks Kõrgõzstani, üks Iraagi, üks Türgi, üks Usbekistani ja üks Bangladeshi kodanik.
Rahvusvahelise kaitse said poole aastaga üks Venemaa, üks Valgevene ja üks Türgi kodanik. Lisaks andis Eesti kahele Venemaa ja ühele määratlemata kodakondsusega rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikmele elamisloa ilma rahvusvahelise kaitseta.
30. juuni seisuga oli Eestis 28 varjupaigataotlejat, kelle suhtes oli varjupaiga andmise või mitteandmise otsus veel langetamata.
Eesti andis selle nädala teisipäeval varjupaiga Venemaal vaenu õhutamise eest süüdi mõistetud muusikule ja blogipidajale Savva Terentjevile ja tema perekonnale. Politsei- ja piirivalveamet rahuldas Terentjevi varjupaigataotluse teisipäeval ning lisaks temale said rahvusvahelise kaitse ka tema abikaasa ja paarikuine poeg. Savva Terentjev saabus enda sõnul Eestisse 14. jaanuaril ning esitas võimudele varjupaigataotluse 16. jaanuaril.
Venemaa Sõktõkvari linna kohus mõistis 2008. aastal Terentjevi süüdi 2007. aastal oma tuttava blogisse kirjutatud kommentaari pärast, milles ta kritiseeris Vene siseministeeriumi töötajaid. Kohus mõistis Terentjevi blogisse kirjutatud sissekande eest süüdi vaenu õhutamises ja inimväärikuse alandamises ning karistas teda tingimisi vangistusega. Terentjev ütles BBC-le, et pärast süüdimõistmist muutus tema elu Venemaal väljakannatamatuks ja kohtuotsuse tõttu ei leidnud ta tööd.
Terentjevi juhtumit on kajastanud oma raportites ka inimõigusorganisatsioonid Human Rights Watch ja Freedom House.