/nginx/o/2011/07/15/671620t1h9a98.jpg)
Turvameetmed Beiruti Prantsuse saatkonnas, kus Eesti jalgratturid vabastamise järel kojulendu ootasid, olid nii karmid, et Eesti aukonsul Liibanonis neid isiklikult õnnitlema ei pääsenudki.
Eesti aukonsul vabastatud jalgratturitega kohtuda ei saanudki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti aukonsul Liibanonis Sami Kamouh sai eestlaste vabastamisest teada 9.30 kohaliku aja järgi julgeolekuallikatelt. Kuna pantvangid vabastati kell 8.30 kohaliku aja järgi, siis jõudis info aukonsulini tunni aja jooksul.
Aukonsul proovis ka vabastatud mehi Beiruti Prantsuse saatkonda õnnitlema minna, kuid karmide turvameetmete tõttu kohtumine ei toimunudki. Seepärast soovis ta mehi tagantjärele õnnitleda ning neile pikka, turvalist ja õnnelikku elu soovida.
Kamouh kirjeldas, et teda valdasid rõõmsad ja võimsad tunded, kui ta nägi vabastatud eestlasi telekaameratele naeratamas. Ta tundis heameelt ja kergendust, et seitse meest pärast nelja kuud tagasi oma perede juurde kodumaale said.
Kamouh'i sõnul oli eestlaste pantvangikriisi õnnelik lõpp Liibanoni ja piirkonna telekanalites suur uudis.
«Hingan kergendatult, et see missioon või lugu on lõppenud ning muidugi olen ma väga õnnelik, et sel kõigel oli posiitiivne lõpptulemus. Eriti selle üle, et kõik mehed olid elus ning hea tervise juures,» rääkis aukonsul.
Ta kiitis kõiki pantvangide vabastamise nimel töötanud asutusi ja agentuure eri riikides hea koostöö ja pikaajaliste pingutuste eest. Eraldi tõi ta Liibanoni ja Eesti kõrval välja Prantsusmaa, kes aitas logistika ja diplomaatilise abiga.