/nginx/o/2008/11/18/94933t1h2c85.jpg)
Nii peaminister kui ka riigikogu komisjonide juhid pole siiani vastanud patsientide organisatsioonide saadetud ravimikäibemaksu teemalisele pöördumisele, kuigi see läks teele juba septembris.
Riigijuhid haigete pöördumisele ei vastanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. septembril saatsid 18 Eesti patsiente esindavat organisatsiooni ja 12 maakondlikku puuetega inimeste koda ja nõukoda avaliku ühispöördumise peaminister Andrus Ansipi, sotsiaalminister Maret Maripuu, rahandusminister Ivari Padari, riigikogu esimees Ene Ergma, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhofi ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi poole, milles juhiti tähelepanu ravimite käibemaksu tõstmise kavaga kaasnevatele ohtudele, teatas diabeediliidu esimees Ulvi Tammer.
Tänaseks on patsiendiorganisatsioonidele vastanud ainult riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, kelle teatel arutab komisjon pöördumist järgmise aasta riigieelarve seaduse menetlemisel.
Kas pöördumist arutati või millistele seisukohtadele jõuti, ei ole patsientideni jõudnud. Samas on juba sel kolmapäeval päevakorras ravimite hinda tõstva seaduseelnõu viimane lugemine.
«Seetõttu palume pöördumise adressaatidel oma seisukohta patsientidele väljendada ja
selgitada,» seisab patsientide liitude pöördumise teates.
Puuetega inimeste koja, patsientide esindusühingu ja patsientide nõukoja hinnangul suurendaks ravimite käibemaksu tõstmine veelgi patsientide ja puuetega inimeste omaosalust tervishoius, mis on juba praegu üks kõrgeimatest teiste Euroopa riikidega võrreldes.
«Eelpoolnimetatud maksumäära tõstmine halvendaks tervishoiuteenuste kättesaadavust, mis tooks endaga kaasa seni kontrolli all hoitud krooniliste haiguste ägenemise, uute haiguste ravimata jätmise ja palju muud,» seisis ühisavalduses, millele pole siiani vastatud.
Pöördumise koostajate kinnitusel suureneb selle tulemusena vajadus erakorralise meditsiinilise sekkumise järele, mis omakorda viiks raha välja juba niigi alarahastatud tervishoiusüsteemist.