Eile õhtupoolikul Beirutisse suundunud Estonian Airi erilennuk maandus koos seitsme Liibanonis vabastatud eestlasega Tallinnas täna kell 3.53.
Röövitud ratturid jõudsid koju tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV otseülekandest oli näha, kuidas mõned vihmasesse Tallinna jõudnud vabastatud katsusid lennukist väljudes maapinda ja lehvitasid inimestele.
Lennujaama ukse ees võtsid mehed teineteise õlgade ümbert kinni ja tegid ootajate suunas sügava kummarduse.
Sisenevaid mehi tervitas aplaus ja huilged ning nad suundusid otse VIP-ruumi, kus olid juba nende lähedased.
Kõigil meestel olid kaasas ka kotid ning neid saatis välisminister Urmas Paet.
Välisminister Urmas Paet ütles ETV otse-eetris, et midagi uut pole öelda ja saab korrata seda, mida on juba räägitud.
«Nad on vabaduses olnud 24 tundi ja toimetasime nad Prantsuse saatkonda, kus said end kodureisiks valmis seada,» sõnas Paet. «Nüüd on nad siin tagasi oma perede ja lähedaste juures.»
Paeti sõnul aitas vangistuse ajal meeste tuju üleval hoida kindlasti ka see, et nad olid kõik koos.
Pressikonverentsile saabunud Liibanonist vabastatud polnud kaotanud huumorimeelt, sest kui neil istuda paluti, nentis üks neist, et «istunud oleme me kõvasti».
«See, kuidas väike riik suudab välja tuua seitse paljasjalgset meest ja organiseerida kogu logistika – see on hämmastav ja olen väga uhke, et elan sellises riigis,» ütlesid vabastatud oma pöördumises.
Meeste sõnul pendeldasid nad asukoha poolest Süüria, Liibanoni ja Süüria vahet kolmes varjupaigas ja logistika oli röövijatel tugev. Eestlaste sõnul ei pidanud röövijad väga muretsema, sest kohalikud võimud neile survet ei avaldanud.
«Meie suuremaid plusse oli, et olime üksteisele toeks, kõik olid piisavalt tugevad ja andsid mõnusat tunnet, et ootame selle päeva ära,» rääkisid vabastatud. «Ehk oli ka kõhklust, et mida traagilist võib lähipäev tuua.»
Ratturite sõnul käis nende vabastamine nii: nad viidi ühte kohta, anti telefon ja öeldi, et võib helistada sellel numbril, kui päike tõuseb.
Mehed lisasid, et nad täitsid juhtnööre täpselt, sest juba varem oli selgeks saanud, et nad peavad öeldut täpselt täitma.
«Mõni hetk oli, kui kartsime, kuid vaid rumalad ei karda,» lisasid nad.
Meeste sõnul said nad toimuva kohta infot Urmas Paeti esinemistest, mida nad teises toas mänginud raadiost kuulsid.
«Röövijad andsid meile kogu aeg lootust, et kohe-kohe saab läbi. Nad andsid pidevalt tähtaegu, kuid see realiseerus alles nüüd,» selgitasid nad.
Vabastatute sõnul elasid nad kaheksa vangistajaga koos iga päev ja nägid kogu nende elu.
«See oli päris unikaalne, et röövitud elasid koos röövijatega koos,» lisasid nad.
Mehed rõhutasid, et kindlasti ei tohiks kedagi hinnata nende religiooni järgi: nad kohtusid reisil ka suurepäraste inimestega.
Kokku tegid nad väidetavalt viis kuni kuus videoläkitust, kuid nad ei teadnud, kui paljud neist eetrisse jõudsid.
Rööv käis meeste sõnul väga kähku ja röövijaid ei häirinud isegi tavaliiklus.
«Kõik käis väga kiiresti, sõideti meile otsa ja siis hüpati automaatidega välja. Lasti jalge ette üks kuul. Küsisime neilt isegi, et kas nad on kindlad, et nad tahavad meid röövida,» kirjeldati toimunut.
Meeste sõnul nad vangistuse ajal väga vigastada ei saanud ja neile toodi ravimeid ning röövijad püüdsid eestlastega hästi käituda.
Ratturite väitel oli üks omapärasemaid olukordi, kui vangistajad tulid nende juurde ja soovisid teada, kes meestest on juudid, sest seda väitis kohalik ajakirjandus. Mehed väitsid, et keegi neist pole juut ja vangistajaid jäid neid seekord uskuma.
Eestlaste selgituste kohaselt tuleb aru saada, et tegemist oli radikaalidega, mistõttu tuli olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning näiteks taanlastel oleks läinud hoopis halvemini.
Ratturite sõnul ütlesid vangistajad neile ühel hetkel, et eestlasi nad enam ei võta, sest alguses oli lootust, et kõik laheneb väga kiiresti, kuid nii ei läinud.
Küsimusele, mida nad teistele eksootilistesse paikadesse reisi planeerivatele eestlastele soovitavad, ütlesid mehed: «Meie röövijad ütlesid selgelt, et järgnevad 2-3 aastat läheb seal piirkonnas ainult hullemaks. Ärge meid järgi tehke!»
Meeste sõnul ütlesid nad tagasilennu ajal Paetile, et nad lähevad nüüd Lapimaale ja siis ka Hiiumaale.
Enne lennuki maandumist kogunesid lennujaama röövitud ratturite sugulased ja lähedased, kes olid VIP-ruumis, kuhu meedia esindajaid ei lubatud.