/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/07/09/205138t1hebe4.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla järelravi kliiniku uus juht alustab tööd käesoleva aasta detsembris.
PERHi järelravi kliiniku uus juht alustab detsembris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valik on tehtud ja kokkulepped järelravi kliiniku uue juhiga sõlmitud, ütles PERHi kommunikatsioonijuht Inga Lill BNSile. Järelravi kliiniku uue juhi isikut Lill avaldama ei soostunud ja kinnitas, et seda tehakse novembris ehk umbes kuu enne uue juhi tööle asumist.
PERH otsis järelravi kliinikule juhatajat aastateks 2011-2016, ametikoha eesmärk on korraldada kliiniku meditsiinilist ja majanduslikku tegevust ning tagada seatud eesmärkide saavutamine.
PERH ootas konkursil osalejatelt kõrgemat meditsiinilist haridust, vähemalt kümneaastast töökogemust arstina, vähemalt viieaastast kogemust meditsiiniasutuse struktuuriüksuse juhtimisel, eesti keele oskust kõrgtasemel, vene ja inglise keele oskust suhtlustasandil ning võõrkeelte oskust erialase kirjanduse lugemiseks vastaval tasemel.
PERHi juhatus vabastas 9. mail järel- ja hooldusravi kliiniku juhataja Andres Peri Keila haiglas valitsenud korralageduse tõttu ametist. Peri esitas ise lahkumisavalduse ning ta jätkab Tallinnas Hiiul asuvas PERHi järelravi kliinikus tavalise arstina.
Järelravi kliinik kolis aprilli alguses Keila haiglast Hiiu korpusesse ja hooldusravi kliinik jätkab tegevust Keilas. Andres Peri asus aprilli alguses tegutsema Hiiu järelravi kliiniku juhatajana.
Põhja-Eesti regionaalhaigla algatas aprilli alguses sisejuurdluse, et uurida Keila haigla järelravi kliiniku personali käitumist ning väidetavat hoolimatut suhtumist patsienti. Juurdluskomisjoni ülesanne on välja selgitada, kas 6. aprillil ETV saates «Pealtnägija» kirjeldatud juhtumi puhul on tehtud ravivigu ning kas haiglas on esinenud hoolimatut suhtumist patsienti.
«Pealtnägija» kirjeldas aprilli alguses, kuidas Keila haiglasse ravile toodud eaka naise lähisugulased süüdistasid personali hoolimatuses. Eaka patsiendi sugulase sõnul haiglas patsientidest ei hoolita, neid sõimatakse pidevalt, palatiuksed pannakse kinni ja ruume ei tuulutata. Saatelõigust ilmnes, et patsientidele palatisse paigutatud hädaabinupud tegelikult ei tööta ja nendega ei ole võimalik häda korral haiglatöötajat välja kutsuda.
11. mail kirjeldas «Pealtnägija» taas Keila haiglas toimuvat. Ühe eaka patsiendi sugulase sõnul varastati vanuri haiglas viibimise ajal ema pangaarvelt kokku 16 200 krooni. Viimane summa oli välja võetud pärast patsiendi surma. Patsiendi tütar tegi politseile avalduse, algatatud kriminaalasi raha varast tuvastada ei suutnud. Ühe patsiendi sugulase sõnul nõudis Keila haigla juht Andres Peri ka eaka patsiendi haiglasse jätmise eest 4000 krooni ja konjakipudelit.
ETV saatest selgus, et varem Lõuna riigikaitse osakonna arstliku komisjoni esimehena töötanud Peri sai juba 2005. aastal kriminaalkorras karistada selle eest, et võttis aastate jooksul 17 kutsealuselt kokku 50 000 krooni altkäemaksu fiktiivsete vabastuste eest. Peri ise õigustas oma teguviisi toona väikese sissetulekuga ja sai karistuseks viieaastase vangistuse, millest ta reaalselt pidi ära kandma ainult kaks kuud.
Doktor Peri kandis karistust oktoobrist detsembrini 2005 Murru avavanglas. See tähendas, et hommikul läks ta vanglast tööle Keila haiglasse ja naasis õhtul töölt vanglasse.
Kaks aastat tagasi Keila haiglas psühhogeriaatria osakonda kontrollinud õiguskantsleri meeskond leidis, et haiglas nappis nii personali kui vahendeid, olmetingimused jätsid kõvasti soovida, puudus täpne ülevaade ohjeldusmeetmetest ning patsiendid pääsesid harva värske õhu kätte. Lisaks soovitas õiguskantsler teha personalile «laiahaardeline koolitus erinevate ohjeldusmeetmete, muuhulgas ka verbaalse ohjeldamise kohaldamisest».
Kuna õiguskantsleri kontrollitud Keila haigla osakond suleti, siis järelkontrolli ei toimunud, kuid samad inimesed töötavad majas edasi. Kliiniku juhataja Andres Peri möönis, et järelravi osakonnas on vähem arste, kuid personali puuduse või kvaliteediga probleeme pole.