Hanneli Rudi: Tallinna räämas pale

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Aastaid tagasi toodi Tallinna saabunud välisriikide juhte lennujaamast Toompeale mööda Pärnu maanteed. Ametliku selgituse kohaselt olla seal lihtsam kõrgete külaliste turvalisust tagada kui otse lennujaamast kesklinna viival Tartu maanteel.

Aga rahva seas liikus kumu, et Euroopa Liitu ja NATOsse pürgiva riigi välisministril oli piinlik kõrgeid külalisi Tselluloosi kvartalist mööda viia, sest see kant jättis mulje nagu oleks Teine maailmasõda alles eile lõppenud. Seda enam, et lennujaam on kesklinnale nii lähedal, et asub välismaalaste silmis pealinna esindusväljaku kõrval.

Nüüd sõidavad väliskülalised otse mööda Tartu maanteed kesklinna ja selle alguses olev kvartal ei meenuta enam kuidagi räämas getot. Turiste ei peleta see eemale, vaid tõmbab vaba aja veetmise kohana hoopis ligi.

Kuigi Tallinna bussijaam näeb välja kõike muud kui esinduslik, ei ole hirmu, et bussiga tulnud turisti võiks tabada närvišokk, sest hoolimata oma tagasihoidlikust väljanägemisest on tegu puhta ja viisaka kohaga.

Hoopis teine lugu on meritsi saabunutega. Tallinna õnneks on  sadamast turistide lemmiksihtpunktidesse kesk- ja vanalinnas vaid kiviga visata ehk kümmekond minutit kõndida. Ainult et linna tulevatel külalistel tuleb rühkida mööda kitseradu meenutavaid teekesi üle räämas tühermaa, kus kõrguvad takjapõõsad ja õilmitseb rakvere raibe.

Olen kuulnud, et rakvere raipe imalmagus lõhn mõnele võõramaalasele väga meeldib, aga isegi aroom ei aita varjata tõsiasja, et Euroopa kultuuri pealinna merevärav on räämas ja korrast ära.

Ometigi tuleb just sealtkaudu arvestatav osa  turistidest. See on sama hea kui kutsuda külalisi lühtrite ja marmoriga kaunistatud ballisaali, aga sinna pääsemiseks tuleb minna läbi lauda.

Tegelikult tahaksin ma kangesti teada, kes on sadama ja linna vaheliste kinnistute omanik. Kes on see ärimees, kes jaksab küll soetada kallis piirkonnas maad, aga kelle jaoks muruniitmise eest tasumine käib üle jõu? Äkki leiavad kesklinna ametnikud pisut raha ja panevad vastava teate omaniku kohta krundi juurde üles. Eks ole Tallinna saabunud ärimeestel ka hea teada, kellega nad äri ajavad.

Rongiga soojal ajal enam Eestisse ei saa, seega pole erilist ohtu, et  välisturistid saabuksid Balti jaama. Kui aga mõni peaks seda tegema, siis tuleb vaid loota, et ta pilk jääb pidama Toompea vaatele. Sest Balti jaama ja jaamaturu ümbrus ei peleta eemale mitte ainult välismaalasi, vaid ka kohalikke, kes ei taha nostalgitseda nõukaaegset korralagedust meenutades.

Pealinna õnneks katab aga lumi aastavahetuse paiku suurema sopa ning nii võib end jätkuvalt idapiiri taga reklaamida kui talvist muinasjuttu. Pealegi, eks ole Venemaalt tulnud turistid selliste kontrastidega harjunud.