Kruiisituristid täidavad Tallinna kerjuste kukrut

Tuhanded kruiisituristid, kes mõneks tunniks Tallinna vanalinna üle ujutavad, ei kipu poodides sajalisi luhvtitama, küll aga annetavad heldelt raha kerjustele.

Patkuli vaateplatvormil olevas meenetekaupluses ei heida turistid pilkugi matrjoškade leti poole. Tõsi küll, samamoodi eiravad nad ka järgmises ruumis olevat eesti rahvariietes nukkude väljapanekut. Vanemad daamid uurivad vaid merevaigust ehteid ning linaseid asju, aga ostuni jõutakse harva. Samasugune pilt avaneb ka teistes Toompea suveniiripoodides.

Poodnike asemel annavad kruiisituristid oma raha hoopis kerjustele. «Tänane päev on rõõmuga läinud, jumalale meeldivad rõõmsad andjad. Meil ei ole muud kui loota jumala peale, et saaksime maksud makstud,» ütles Aleksandr Nevski katedraali ees annetust ootav Eva.

«Paljud arvavad, et siin on mingid topakad, nõdrad või viletsad, aga siin võivad ka täiesti tavalised inimesed olla ja annetusi saada. Päevase teenistusega elab täitsa ära, vahest antakse vähem vahest rohkem, saame teistelegi anda. Annan oma raha tütrele. Tal on pere ja mees jättis ta maha. Tütrel on pangalaen maksta, aitan tal seda teha,» jutustas kerjus.

Katedraalist väljuvate turistide raha pärast läheb peatselt vihaseks võitluseks ja lõunaks on selles «turismimajanduse harus» toime pandud jõhker ülevõtmine. Kui keskpäeval ootavad viis-kuus kerjust sõbralikult üksteise kõrval kirikust lahkujate annetusi, siis paar tundi hiljem laiutab kirikutrepi ees vaid üks tumedavereline meesterahvas, kes kõik teised almusepalujad kõva kisa ja vahest isegi hoopidega eemale peletab.

«Need on ju mustlased, ega nende vastu ei saa, nad tulevad kohe nii jõhkralt peale. Ometi on see ju meie kirik,» kurtis vanem vene keelt kõnelnud naisterahvas, kelle «tööpäevale» mustlane ootamatu lõpu tegi. Konkurentidest vabanenud mustlane on aga alandlikkus ise ning mündid ja sagedasti ka paberrahad muudkui kukuvad kirikust välja astuvate turistide käest tema ettesirutatud mütsi sisse.

Paljudel all-linnast üles Toompeale roninud inimestel tekib tahtmine jalga puhata, aga siin näitab Tallinn ennast järjekordselt talentide linnana. Kuigi 9000 turisti saabumine oli juba tükk aega varem teada, peeti vajalikuks asuda just nende saabumise päeval vanalinnas pinke värvima. Nii on Aleksandr Nevski katedraali juures, miljonikäimla kõrval puude all olevad pingid varustatud käsitsikirjutatud hoiatussiltidega «Fresh paint». Turistid ei paista siinsest puuinglise keelest eriti aru saavat, kuid õnneks on juba eemalt näha, et pinkidel on värske värvikord.

Teine lugu on Taani kuninga aias, kus äsja üle võõbatud valgeid pargipinke ehib vaid eestikeelne silt kirjaga «Värske värv». Üks väsinud daam valgel paberil hoiatussilti ei märka, istub pingile ning saab alles siis aru, et miskit on viltu. Ta hüppab püsti nii kiiresti, nagu oleks herilane teda nõelanud. Kaaslased kontrollivad proua tagapoole üle – olulist kahju pole tema rõivastele sündinud.

Aga pingivärvimiskampaania pole veel kõik. Tallinn näitab ennast ka muul viisil talentide linnana. Pika tänava alguses on sõidutee ja ühel pool teed olev kõnnitee tänavaremondi tõttu suletud. Nii pressivadki Toompealt mööda Pikka Jalga alla tulevad sajad turistid ennast lahti jäetud meetrilaiuse kõnnitee kaudu Raekoja platsi poole. Kui sealt poolt omakorda mõni turismigrupp vastu tuleb, tekib tükiks ajaks tõeline kaos. Samal ajal toksivad keset suletud sõiduteed kaks meest laisalt tänavakive paika. Tänavat sulgeval aial on silt, millelt võib lugeda, et tööd kestavad 27. juunist 14. augustini.