Politsei trahvimasin käivitub täistuuridel

Konstantin Livetski käis koos sõbra Stepaniga juba oktoobri keskel Tallinna autoregistrikeskuses mootorratast viimase nimele ümber vormistamas. Just riigilõivude oodatav tõus oli põhjuseks, miks nad selle sammu varakult ette võtsid. Tõenäoliselt kihutab enamik tsiklimehi uuel aastal ka vähem, sest ei taheta riskida kopsakate trahvidega. Foto: Liis Treimann

Eelarvesse peidetud karistusplaani järgi maksavad Eesti inimesed ja firmad 2009. aastal 773 miljoni krooni eest trahve – lõviosa sellest summast tuleb liikluses patustanute taskust.

Võrreldes tänavusega kerkib lausa 53 protsendi võrra summa, mida riik loodab trahvidena kokku korjata. Keskset rolli riigikassa täitmisel hakkab mängima politsei, kellele siseministeeriumi eelarve paneb piltlikult öeldes kohustuse määrata tuleval aastal trahve 712 miljoni krooni ulatuses.

Rahaveski roll langeb omakorda teeäärsetele kiiruskaameratele ehk elektroonilise liiklusjärelevalve süsteemile, mis peaks startima 1. aprillil.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort nägi trahvides ennekõike tõhusat meetodit, mis aitab liiklejaid distsiplineerida. Lisaks kiiruskaamerate seadustamisele näevad liiklusseaduse muudatused tema sõnul ette ka teatud karistuste karmistamist. «Võimalik trahvide summa on ainult prognoos, mis peegeldab praegust liikluskultuuri ja -järelevalve võimekust,» märkis Koort.

Trahvimisõigus on ka maksu-ja tolliametil, keskkonnainspektoritel ja ametnikel, kes tegelevad toidujärelevalvega. Hoogsalt paisuvad trahvid olid teravalt üleval ka läinud kolmapäeval riigikogus, kus keskerakondlane Kalev Kallo süüdistas ennekõike Reformierakonda.

«Siin on parteil selge seisukoht – rahvas pätistub, sest trahvide laekumise kasv on ette nähtud 52,9 protsenti,» osatas ta eelarve teisel lugemisel.

Keskerakondlase Toivo Tootseni väitel langevad need trahvid tavakodanike kaela, sest tõelised kurjategijad istuvad maksumaksja raha eest kongis. Kodanikul on tema väitel raske armastada riiki, mis lisaks kasvatab ka riigilõive ja aktsiisimakseid.

Trahvide ja lõivude kohatise mitmekordistamise taga on ennekõike karjuv rahapuudus. Seetõttu pöördusidki eelarve koostajad viimases hädas vana äraproovitud võtte juurde. Lõivude otsustava tõstmisega üritati ka 1999. aastal riigi tulusid kosutada.

Praeguse kava järgi peaks uuel aastal riigikassasse lõive laekuma 1,13 miljardi krooni eest. Märgatavalt lähevad kallimaks just autodega ja välismaalaste dokumentidega seotud toimingud.

«Lõivude suurus ei vasta enam ammu põhimõttele katta teenuse osutamise kulud. Nendest on saanud riigieelarve aukude lapid,» arvustas hiljuti parlamendis kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Trahvid ja lõivud peavad kokku tooma tulu ligi 1,9 miljardit krooni, moodustades nii olulise tüki eelarve üldmahust.

Trahvid ja lõivud

        2008. aasta    2009. aasta
Trahvide üldsumma    505,5 mln kr    773,2 mln kr
sellest siseministeeriumi real    447,7 mln kr    712 mln kr
Lõivude  üldsumma    956 mln kr    1,13 mld kr
Allikas: prognoos 2009. aasta eelarve seletuskirjast