Riigikogu liige Tõnis Lukas tunnistas, et teda kui Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimeest on erakonnas otsuste tegemisest eemal hoitud ning seda juba valimiskampaania ajal eelmise aasta lõpus.
Lukas: mind kui IRLi aseesimeest ei kaasatud otsuste tegemisse
Lukase nentis intervjuus Vikerraadio saatele «Uudis+», et IRLis on infost eemal hoitud üks osa liikmeid ja teine osa on otsuseid tagatoas vastu võtnud.
«Minu hinnangul ei ole Isamaaliit ja Res Publica võrdsetel alustel ja täiel määral seni üheks erakonnaks integreerunud,» leidis Lukas.
««C’est la vie» pole ainus klubi ja eraldi plaane pidav ühendus erakonnas, ajakirjandusest loen, et nn «Äraostmatud» käivad lausa vabariigi aastapäeva eraldi pidamas igal aastal. Küllap on eraldi asjaajamist erakonnas üksjagu,» nentis Lukas.
«Eks suure erakonna sees on kindlasti mitmeid initsiatiivgruppe. «C’est la vie» nimi on tulnud ühe kohviku järgi Tallinna vanalinnas, kus me kokku oleme saama hakanud,» selgitas Lukas.
«Mõte on olnud arutada Eesti tuleviku üle ja selle üle, kuidas Eesti tuleviku suunajad – erakondade juhtfiguurid – peaksid olema rahva teenistuses, ja mida teha, et järjest partokraatlikumaks muutunud ja demokraatlikust õhustikust kaugenenud parteide juhtkondi panna mõtlema ja teha neid avatumaks,» selgitas endine haridusminister.
IRLi juhivad Indrek Raudne ja Ken-Marti Vaher
«Erakonnale tuleks kasuks, kui tegelikud erakonna juhid rohkem valgusvihkudes oleksid. On ju selge, et Mart Laar kaitseministrina teeb praegu ränka tööd. Tema on riigimees, ta ei jõua võibolla detailidega tegeleda ja on delegeerinud palju asju teistele,» sõnas Lukas.
«Aga mis on ühe tehnokraatliku erakonnakorralduse igapäev, on kahjuks see, et kui tehniliste probleemide lahendajad ehk igapäevased erakonnajuhid on liiga tehnokraatliku vaatega, nad hakkavadki pidama seda protsessi, tehnoloogiat, pragmaatilist igapäevategevust ideedest tähtsamaks. Kui nemad võtavad võimu erakonnas, siis erakonna jaoks väärtused ei ole enam kõige tähtsamad. Igapäevane poliitiline protsess, kombinatsioonid muutuvad tähtsamaks,» selgitas Lukas.
«Mu meelest võiksid Indrek Raudne ja Ken-Marti Vaher selgelt öelda, et meie oleme praegu erakonna juhid, eks siis rahvas vaatab, kas see on see IRLi nägu, mida erakondade ühendamisel oodati,» leidis Lukas.
«Miks me oleme sisediskussiooni avalikult hakanud ajama, ongi, et müütide ja juttude levikut peatada,» selgitas Lukas vastates küsimusele, kas ta on isiklikult kibestunud, et märtsis ministriametist ilma jäi.
«Minul ei ole põhjust kevadise vahetuse osas olla kibestunud, sest Mart Laar ja Jaak Aaviksoo on tugevad ministrtrid,» kinnitas Lukas.
«Minu kriitika põhjus on olnud selles, et erakonna aseesimehena ei olnud ma nende otsuste juures, mis puudutasid meie valitsusdelegatsiooni, aga ka üleüldse paljude otsuste juures, mis tehti ka erakonna valimiskampaania käigus, ma ei olnud kaasatud,» tõdes endine haridusminister Lukas.
«Ma arvan, et erakonna aseesimees peaks olema informeeritud ja peaks olema erakonna esimehe jaoks esimeses ringis, keda informeerida, sellest minu kriitika,» selgitas IRLi aseesimees Lukas.
Uus erakond sünnib enne valimisi kindlasti
«Uus erakond enne järgmisi valimisi tekib ning seda hakatakse olemasolevate erakondade poolt väga tuliselt kritiseerima, tuuakse näiteid Soomest ja Lätist, aga toogem siis tõepoolest näiteid! Soomes ja Lätis on need erakonnad moodustunud ja ka mujal Euroopas on need jõud tõusnud rahva seas enim armastatuteks. See tähendab, et rahvas tahab, et teda valitsetakse südamega, et valitsejatel oleks näod,» leidis Lukas.
«Meie nägu hakkab ära kaduma ning kui seda isamaalist, aatelist, alalhoidlikku ja väärtuspõhist erakonna nägu on vaja luua, siis mina tulevikus võin selles osaleda. Aga vaatame, kõigepealt me püüame uuendada erakondi seestpoolt,» kinnitas Lukas.
«Kui meie ei osale uue erakonna loomises, siis minu prognoos ütleb, et uus erakond tuleb enne järgmisi valimisi niikuinii,» oli Lukas veendunud.