Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Abilinnapea eitab uute korterite andmist vangidele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna abilinnapea Eha Võrk ja linnapea Edgar Savisaar Loopealse elurajooni munitsipaalkorterit kaemas.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk ja linnapea Edgar Savisaar Loopealse elurajooni munitsipaalkorterit kaemas. Foto: Peeter Langovits

Tallinna abilinnapea Eha Võrk eitab linnavolinik Peeter Mardna tõstatatud kahtlust, et linn on eraldanud endistele vangidele kortereid Lasnamäele ehitatud Loopealse elurajoonis.

«Meeliku tänava majadesse ei ole kinnipidamisasutusest vabanenud isikud linnalt kortereid üürile saanud,» kinnitas Võrk oma vastuses Mardna arupärimisele.

Samas märkis abilinnapea, et kuigi linna antud korteri edasi üürimine pole lubatud, on seda keeruline kontrollida.

«Praktikas on eluruumi allkasutusse andmist fikseerida ja selle alusel eluruumi üürilepingut erakorraliselt üles ütelda äärmiselt keeruline, sest see eeldab, et eluruumi allkasutaja peab tunnistama eluruumi allkasutamist,» sõnas ta.

Selleks, et tõestada eluruumi üürile andmist ei piisa ainuüksi asjaolu tõendamisest, et keegi peale üürniku eluruumi kasutab, vaid tuleb samuti tõendada, et eluruumi tegelik kasutaja maksab üürnikule ka üüri, tõdes Võrk.

Mardna märkis oma linnavolikogus esitatud arupärimises, et kaks Meeliku tänavale Loopealse kvartalisse linnalt korteri saanud inimest rääkisid talle, et lisaks sundüürnikele ja lastekodulastele on eraldatud kortereid ka vanglast vabanenud isikutele.

«Siin hakkas minu õiglustunne kihverdama, et sellised üliheas seisundis korterid, kus on sees pliidid, pesumasinad, külmkapid, antakse nendele isikutele, kes on kodanike ja riigi vastu kuriteod toime pannud,» lausus ta oktoobri lõpus toimunud linnavolikogu istungil.

Samuti märkis Mardna toona, et elanike sõnul ei koli linnalt korteri saanud inimesed oma uude eluruumi ning esineb ka juhtumeid, kus suusõnalise kokkuleppe alusel on korter edasi üüritud.

Võib-olla peaks neile (endistele vangidele) ikkagi eraldama vähem mugavamaid kortereid, lisas ta.

Tagasi üles